728
fotot

Laupäeval toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 

President Kersti Kaljulaid kutsus EV100 vastuvõtule tavapärasest rohkem, kokku 1486 külalist. Varasemalt on presidentidel külalisi olnud tuhande ringis.

Georgi-Rene Maksimovski ja president Kersti Kaljulaid (Rene Riisalu)

Presidendipaar avaldas juubelirõivastega austust Pärnumaale ja selle rollile Eesti iseseisvumisel, kandes Tori kihelkonna umbes saja aasta taguseid linnamoelisi rahvarõivaid.

Tegemist on möödunud sajandi alguses kantud rõivastega. Toona ei olnud rahvarõivad enam igapäevane riietus, vaid neid kanti juba rohkem piduriidena, et näidata oma eestlaseks olemist.

Presidendi vastuvõtt ERMis (RAIGO PAJULA)

President Kersti Kaljulaid kandis kraeta särki, kangastelgedel kootud triibuseelikut, kirivööd, villasest vabrikukangast tehtud punast linnamoelist jakki ja nöörsaapaid. Rahvarõivad on traditsiooniliselt olnud ka staatuse näitajad. Lähtudes riigipea ametiketi mõjukusest on loobutud traditsioonilistest ehetest ning abielunaise kohustuslikest komplekti osadest – tanust ja põllest.

Presidendi vastuvõtt ERMis (Arno Mikkor)

Georgi-Rene Maksimovski kandis särki, vitssõlge, kaelarätikut, linnamoelist siidivesti ja pikki pükse, pikk-kuube, võrkvööd, kaapkübarat ja säärsaapaid.

Nii triibuseelik kui pikk-kuub olid mõlemad eestlaste jaoks rahvuslikkuse sümbolid nii toona kui on nüüdki.

Presidendi vastuvõtt ERMis (Arno Mikkor)

Riided valmisid käsitööna ja nende tegijateks on viis meistrit: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja Inna Raud, käsitööettevõtjad Marianne Ratškova, Leeda Ots ja Maret Lehis ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia metallieriala õppejõud Indrek Ikkonen.

Presidendi vastuvõtt ERMis (RAIGO PAJULA)

Eesti sajanda juubeli sümboliks oli moodne kaheksakand. Kunstnik Martin Pedanik on aastaid oma loomingus tolgendanud nüüdisaegsel moel sümboleid, märke ja mustreid, mis pärinevad meie rahvakultuuri vanematest kihistustest.

Kaheksakand on üks levinumaid märke Eesti ornamentikas, ilmnedes nii Saaremaal kui Setomaal, nii mulgi rättidel kui Muhu tikandites. Enamasti seostatakse kaheksakanda ilmakaartega, kusjuures kaheksakand ei näita mitte ainult pohi-, vaid ka vaheilmakaari. Tähenduslikult on aga kaheksakanda loetud alati märgiks, mis kaitseb ning toob uut õnne.

Presidendi vastuvõtt ERMis (RAIGO PAJULA)

Jaga artiklit

311 kommentaari

W
wana kala  /   14:22, 27. veebr 2018
Kas Eesti riigil ja kaitseväel on mõtet koolitada mees kolonelleitnandiks, et teda kasutada seinakaunistuseks presidendipaari taustal? Kas ohvitser ei peaks mitte sõdureid juhtima-käsutama?
I
Irvitavad näkku  /   22:43, 26. veebr 2018
Poliitikud ise rüüpasid mõnuga vabariigi aastapäeval šampust ja mudi jooke maksumaksja raha eest.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis