GALERII | Tartu tunnustas aukodanikke ja kuulas peaministrit
Peaminister pidas oma kõnes vajalikuks natuke moosida tartlasi, nimetades Tartut hariduse ja teaduse pealinnaks ning riigi tasakaalustajaks.
Samal teemal
„Asustusajaloo poolest on meil vedanud,“ sõnas Ratas. „Eesti riigist kaheksa korda vanema Tartu linna näol on meil olemas Põhja-Eestit ja pealinna tasakaalustav keskus ulatusliku tagamaaga. Väljakutseks nii ajaloos, aga ka tänapäeval on see, kuidas need Eesti riigi kaks erinevat poolust, kaks suurimat keskust toimiksid teineteist täiendavalt. Nii majanduslikus, ühiskonnakorralduslikus kui ka kultuurilises mõttes.“
Peaministri kõne traditsiooni algatas Andrus Ansip, kes 2002. aastal kutsus Tartu linnapeana aktusele kõnelema Siim Kallase. Hiljem peaministriks saanud Ansip on Tartus ka kõige rohkem aastapäevakõnesid pidanud – kokku üheksa. Traditsioon pole kordagi katkenud, lisaks Ansipile on Tartus pidukõnet pidanud Kallas, Juhan Parts ja Taavi Rõivas, igaüks kaks korda. Tänavu lisandus eelnevatele Ratas, kel samuti teine kord pidada aastapäevakõne Tartus.
Autiitlid
Tartu aukodanikuks said täna kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, kauaaegne Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ja lasteneuroloog Tiina Talvik. Linna teenetemärgi Tartu Täht pälvisid Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi, Maarja Küla asutaja Jaan Kallas, ehitusettevõtja Alar Kroodo ja kunstiteadlane Tiiu Talvistu.
Tartu linna Eesti riigi aastapäevale pühendatud aktusel Tavapäraselt järgnes aktusele ja väikesele kontserdile linnapea vastuvõtt, mis alati oodatud. See on aasta kõige tähtsam Tartu linna poolt korraldatav tänuüritus ja juba kutse sinna tähendab tunnustust.
Kui tavaliselt on Tartu linna aastapäevaaktus alati peetud 23. veebruaril, siis seoses sel aastal aset leidvatele arvukatele juubeliüritustele nihkus aktus päeva võrra varasemaks. Nii mõnelegi tähendas see lisasekeldusi, sest leidus neidki, kes juba harjumusest olid juuksuri- ja maniküüriaja broneerinud 23. veebruariks.
