Eesti uudised

GALERII | Rohkem ja kõrgemale! Tartu Rotary klubid heiskasid veetornile Eesti lipu 

Asso Ladva, 22. veebruar 2018, 17:52
JÕUAB KOHE TORNI: Tartu Rotary klubide presidendid viivad lipu suuruses neli korda kaks ja pool meetrit veetorni.Foto: Aldo Luud
Neljapäeval heiskasid Tartu Rotary klubide esindajad Tartu ajaloolise veetorni tippu Eesti riigilipu, mis jääb torni alatiseks lehvima. Mõte sai alguse sellest, et kuigi Tartus alaliselt lehvivaid lippe on, siis neid võiks alati rohkem olla, ütles Tartu Rotary klubi president Rein Kinkar.

„Kes igavikuväärseid asju loovad, need ei hooli enda ajast,“ tsiteeris Tartu linnapea Urmas Klaas heiskamistseremoonial Tartu aukodanikku Hando Runnelit. Klaas pidas uue alaliselt lehvivad riigilipu sümboolseks, sest kõrval Vanemuise pargis on mälestusmärgid Jakob Hurdale, kelle rahvapärimuse kogumise algatusest kasvas välja Eesti Rahva Muuseum, ja kunagisele Tartu linnapeale Karl Luigele, kelle eestvõttel alustati Tartu moderniseerimist, sealhulgas veevärgi rajamist.

Samal teemal

Tseremoonial kõnelnud peaminister Jüri Ratas nimetas 22. veebruari tähistamist lipuheiskamisega Tartus sümboolseks, sest just sel päeval sada aastat tagasi proovisid päästekomitee liikmed jõuda Tallinnast Tartusse, et siin avalikult ette lugeda manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

„Toona ei olnud see üritus määratud õnnestuma ja manifesti avaldamine pidi veel ootama,“ rääkis Ratas. „Manifest loeti ette järgmisel päeval Pärnus ja veel päev hiljem Tallinnas. See on pidulik ja väärikas viis toonaste sündmuste tähistamiseks.“

Mõte Eesti lipust Tartu ühe kõrgema hoone katusel hakkas Tartu Rotary klubi presidendi Rein Kinkari sõnul idanema juba mullu kevadel. Kuna see haakus Tartu linnapea üleskutsega heisata Eesti juubeliaastal rohkem rahvuslippe, siis võttis idee päris kiiresti jumet. Kinkari sõnul lehvivad Tartu asutustel, koolidel ja lasteaedadel igapäevaselt Eesti ja Tartu lipud, alaliselt on heisatud lipud Tartu tähetorni ja Tartu ülikooli peahoonele, kuid riigilipule väärikaid kohti võiks rohkem olla.

Sobivaks kohaks riigilipule arvati Tartu veetorn, mis valmis 1940. aastal ja ehitati targu kõrgele kohale. Veetorni 32-meetrisele kõrgusele lisandub kahemeetrine, omal ajal õhutõrje kuulipildurile rajatud putka ning sellel asetsev 10-meetrine lipumast. Lipu suuruseks on 4×2,55 meetrit. Öisel ajal valgustavad lippu neli prožektorit.

Kõik see lugu läks maksma vähem kui 10 000 eurot ja selle summa käivad välja Rotary klubid. Ka edasise lipu haldamisega seotud kulud võtavad Rotary klubid oma kanda.

Kui Pika Hermanni tornis lehviv Eesti kõige tähtsam lipp on maapinnast 54 meetri kõrgusel, siis Tartu veetorn palju maha ei jää – seal lehviv lipp on maapinnast 44 meetri kõrgusel. Asukoht on Toompea linnuse tornil muidugi parem ja sealne trikoloor on kindlasti kaugemale nähtav.

Järgmised silmapaistvad lipumastid asuvad Munamäe vaatetornis – 33 meetrit maapinnast, Mulgi majaka otsas – 28 meetrit ning Otepää lipuväljakul – 20 meetri maapinnast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee