Eesti uudised

Ettepanek: riigitoetusega vändatud edukad filmid maksku osa kasumist tagasi  (6)

Maarit Stepanov, 22. veebruar 2018 18:07
IDEEDE TOETUSEKS: Kui linateos saab Eesti Kultuurkapitalilt või Eesti Filmi Instituudilt toetust ning osutub majanduslikult edukaks, puudub organisatsioonidel võimalus tulu tagasi teenida.Foto: Tiina Kõrtsini
Mainori õppejõud Elari Tamm küsib viidates osalt riigipoolse rahastusega filmiseeria „Klassikokkutulek“ menule, kas loomeprojekte rahastavad riigiasutused ei peaks edukatelt ettevõtmistelt mingit vastukasu saama. Kultuurkapital ütleb, et praegu seadus seda ei luba. Kuid muudatused võivad jutuks tulla Eesti Filmi Instituudis.

“Riigi lisapanus oleks võtta risk. Kui film kasumit ei teeni, siis investeeringut tagasi ei nõuta. Samas kui eraettevõtja teenib filmiga miljoni, siis peaks riik sellelt vastavalt oma panusele ka raha tagasi saama. Teenitud vahendid saaks kasutada teiste projektide toetamiseks,” arvab Tamm. Ta lisab, et samamoodi võiks olla ka näiteks raamatute väljaandmiseks mõeldud toetustega.

Samal teemal

 Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa sõnul toetasid nad  audiovisuaalse kunsti sihtkapitali (AUVI) kaudu „Klassikokkutuleku“ esimest osa 40 000 euroga.  „Komisjoni kaalutlusotsuse alusel valiti stsenaariumide põhjal välja kolm  filmi: „Ema“, „Õnn tuleb magades“ ja „Klassikokkutulek“. Järge „Klassikokkutulek 2“ Kultuurkapital ei rahastanud. Filmile antud toetus vastab nii Kultuurkapitali seaduses kui AUVI korras sätestatule ja me ei küsi teenitud tulult protsenti tagasi.“ 

Kultuurkapitali nõukogu esimeheks on kultuuriminister Indrek Saar. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus osutab tema sõnadele, et Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta. Seda ei näe ette ka 2020. aastani kehtiv kultuuripoliitika alusdokument. „Pigem tegeletakse kultuurivaldkonna rahastamisega tervikpildis, muutes seda valdkonda muuhulgas erasektorile atraktiivsemaks,“ ütles ta. „Selle hea näide on näiteks Pillifond – koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi ajaloolisi instrumente, mis antakse interpreedile konkursi kaudu kuni viieks aastaks rendile.“

Küll aga on rahastuse jagamise põhimõtted olnud arutluse all mujal: „Eesti Filmi Instituudi (EFI) nõukogu on aga arutanud esmakordselt juba kolm aastat tagasi ning viimati poole aasta eest, kas majanduslikult edukaks kujunenud EFI toetust saanud filmid võiks panustada oma majanduslikust edust osaliselt EFIsse tagasi, et toetada teisi filmiprojekte,“ kirjeldab Kompus lisades, et ministeeriumile teadaolevalt võetakse see võimalus arutluse alla sügisel.

Möödunud aasta jaanuaris ütles EFI juht Äripäevale, et „Klassikokkutulek“ teenis kassatulu ligi 1,8 miljonit eurot. Filmi eelarve oli veidi üle 200 000 euro. ERRi andmetel saadi linateose tootmiseks mikroeelarvega mängufilmide konkursilt 120 000eurone toetus. Sellest 40 000 eurot moodustas Kultuurkapitali poolne panus. „Klassikokkutuleku“ teise osa tootmiseks saadi EFIlt 80 000 eurot ning instituudi kodulehele leiduva info põhjal on kolmanda osa tootmise tarbeks eraldatud 70 000 eurot.

Kas Taani idee laenamisega toetatakse Eesti kultuuri?

 Elari Tamm märkis ka, et „Klassikokkutulekule“ raha andmisega  pole toetatud Eesti algupärast kultuuri, sest linateose puhul on tegemist Taanis 2011. aastal kinodesse jõudnud filmi „Klassefesten“ adaptsiooniga. 

 Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks selgitas, et „Klassikokkutulekule“ toetuse andmisel pidas AUVI komisjon kõige muu juures oluliseks seda, et filmi kunstiline meeskond oli Eestist ning filmitootja Eesti filmitoomisettevõtte. „Kui vaadata laiemalt, siis näiteks ka me teatri- ja muusikamaailmas lavastatakse ja esitatakse kodumaiste autorite kõrval välismaiste autorite loomingut. Seepärast ei peaks ainuüksi originaalteose päritolu tekitama küsimusi.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee