Eesti uudised

KOHUTAV: Lätist toodud tubakapakkide arv on kordades kasvanud (25)

Toimetas Denes Kattago, 22. veebruar 2018, 09:32
SALASIGARETID Foto: TEET MALSROOS
Salasigarettide turg on võrreldes möödunud aastaga languses, kuid oluliselt on suurenenud Läti maksumärkidega tubakapakkide hulk, selgub turu-uuringu firma Nielsen värskeimast nn tühja paki uuringust.

13,3 protsenti Eestist leitud tubakatoodete pakenditest on riiki sisse toodud salakaubana, mis on 1,6 protsendipunkti (pp) vähem kui aasta tagasi. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Venemaalt, Valgevenest ja Lätist.

Samal teemal

Kui Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretipakendite arv on võrreldes möödunud aastaga vähenenud, siis Läti maksumärkidega sigaretipakkide hulk on kiires tõusutrendis – 2016. aasta neljandas kvartalis oli Läti osakaal mitte Eesti maksumärkidega sigarettidest 4 protsenti, 2017. aasta neljandas kvartalis juba 20 protsenti.

Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse salasigarette Kohtla-Järvel (32%), Narvas (27%) ja Sillamäel (23%). Kui mujal vaadeldavates Eesti linnades on salakauba esinemissagedus pigem väikses languses, siis Tartus on salasigarettide hulk tõusnud 7,5 protsendipunkti võrra 14 protsendini.

“Salakauba osakaalu vähenemine on positiivne uudis, milles mängib kindlasti rolli maksu- ja tolliameti hea töö. Ilusat trendi varjutab aga Läti maksumärkidega tubakapakkide kiire osakaalu kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus süveneb ilmselt tuleval aastal veelgi, vähendades riigile laekuvat maksutulu,” ütles tubakatootjate Eesti assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

„Tubakatootjad prognoosivad tulevaks aastaks siseriiklike ostude vähenemist, kuid see tuleneb pigem hinnaerinevusest Lätiga ja soomlaste ostude osakaalu vähenemisest, mitte aktsiisipoliitikaga kavandatud tarbimisharjumuste reaalsest muutusest. Lisaks jõustub järgmisel aastal tubakatoodete väljapaneku keeld, mis eelnõu seletuskirja järgi ei vähenda tarbimist, küll aga raskendab salakauba tuvastamist,“ lisas Salumets.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on salasigarettide vastane võitlus ka sel aastal maksu- ja tolliameti üks prioriteetidest. „Käesoleva aasta jooksul oleme kahe kuu jooksul avastanud juba 6 miljonit salasigaretti. Enamus neist on olnud transiidil läbi Eesti Skandinaaviasse, kuid me oleme Euroopa Liidu idapiiri riik ning kanname seetõttu olulist vastutust kogu liidu majanduse ja inimeste tervise kaitsmisel,“ rääkis Reitmann.

„Nagu näitab Nielseni tühja paki uuring, jääb salasigarette ka Eestisse. Kuigi salasigarettide osakaal on langenud, ei saa siiski olukorraga veel päris rahul olla, sest salasigarettide poolt tekitatud aktsiisikahju on ikkagi mitukümmend miljonit eurot,“ sõnas Reitmann.

Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,5 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2016. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Ametlikult Eestis mitte müügil olevad kaubamärgid moodustavad 4,6 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändid on Grodno Tobacco Factory (3.4% kõikidest kogutud pakkidest): NZ, Fest, Premier, Minsk ja Baltic Tobacco Factory (0.9% kõigist kogutud pakkidest): Bayron.

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee