AUGUSTIPUTŠ: Barrikaadid Toompeal  (TIIT BLAAT / ETA / ÕHTULEHE ARHIIV)

20. augustil 1991 ülemnõukogu vastu võetud „Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest“ sai võimalikuks mitme asjaolu erakordse kokkulangemise tõttu. Alates 1998. aastast tähistame toimunut iseseisvuse taastamise päevana.

1987–88 alanud muutused Eesti ühiskonnas olid 1991. aastaks jõudnud seisu, kus poliitilistel jõududel polnud enam täit selgust, kuidas edasi minnakse. Ehkki 3. märtsil korraldatud iseseisvusreferendumil oli 77,83% hääletamas käinutest pooldanud Eesti iseseisvuse taastamist, jooksis peamine veelahe küsimuses, mis alusel iseseisvutakse: kas Eesti iseseisvus taastatakse või kuulutatakse välja täiesti uus iseseisev Eesti.

Samal ajal tehti Moskvas ettevalmistusi NSV Liidu säilitamiseks uuenenud kujul – Suveräänsete Riikide Liiduna, mille liidulepingu allakirjutamine pidi algama 20. augustil. Päev enne kavandatavat allakirjutamist püüdis võimu haarata Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. President Gorbatšov suleti Krimmi suvilas koduaresti, rahvale teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Ette oli valmistatud sõjalis-bürokraatliku režiimi kehtestamine ja impeeriumi äärealadel lahvatanud vabaduspüüete lämmatamine. Avalik arvamus ristis selle sündmuse peaaegu kohe augustiputšiks.

Kujunenud olukorras, kus Balti sõjaväeringkonna ülem teatas võimu ülevõtmisest Balti liiduvabariikides ja Tallinna poole hakkas liikuma Nõukogude sõjaväetehnika, hakati Eestis otsima poliitilist väljapääsu. Ülemnõukogus esindatud Rahvarinde tuumik hakkas taotlema iseseisvuse kohest väljakuulutamist. Vene saadikud olid endastmõistetavalt sellele vastu, kuid vastu olid ka Eesti Komiteega (õigusjärgsete Eesti kodanike valitud Eesti Kongressi juhtorgan) seotud saadikud. Läbirääkimised jätkusid ka järgmisel päeval, 20. augustil, kui Pihkva tankidiviisi üksused olid Tallinna jõudnud.

Viimaks saavutasid erinevad poliitilised jõud kokkuleppe. 20. augusti õhtul kogunes ülemnõukogu Toompeale ja kell 23.03 võeti 69 poolthäälega vastu otsus, millega kuulutati Eesti riiklik iseseisvus taastatuks. Ühtlasi otsustati kahepoolsel alusel Eesti Kongressiga moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduse Assamblee. Vastuhääli ei olnud, ülejäänud saadikud hoidusid hääletamast. Rahvas sai ajaloolise otsuse vastuvõtmist jälgida televisiooni otseülekandes.

Iseseisvuse taastamise otsus tehti kriitilises olukorras, kui polnud selge, mis tulemustega Moskvas alanud riigipöördekatse lõppeb. Tallinna jõudnud Nõukogude sõjaväeüksused piirasid sisse Tallinna teletorni ja valmistusid ainsat info edastamise objekti üle võtma. Rahvas kogunes inimkilbina kaitsma nii teletorni kui ka teisi strateegilisi kohti. Õnneks möödus vastasseis verevalamiseta.

Riigipöördekatse saatus otsustati Moskvas, kus demokraatlikud jõud eesotsas Venema presidendi Boriss Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöörajatele vastu. Mõne päevaga likvideeriti poliitiline segadus ja võimalikuks sai ka Gorbatšovi naasmine. Võimuvahekorrad olid aga kardinaalselt muutunud ja NSV Liit lakkas paari kuu jooksul eksisteerimast.

Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamine sai lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. Esimesena tunnustas Eestit Island. 6. septembril tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka NSV Liidu riiginõukogu. Septembris sai Eesti koos Läti ja Leeduga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks. Meie jaoks algas uus arengujärk – ühinemine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.

Allikad:

· Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

· „XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981–31.12.2000“ (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

Jaga artiklit

8 kommentaari

W
WTF Iseseisvus ?  /   20:55, 22. veebr 2018
Jah, korraks taastati, kuid siis see kadus, kui haakati semmima euroliiduga !
Nüüd pole oma raha, ei oma passi ja kõik olulisemad otsused tehakse Brüsselis ... !!!
Õ
Õhtukas  /   12:14, 22. veebr 2018

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis