2
fotot
Uued liitlased: kurdi võitlejad näitavad süürlastele tervituseks võidumärki. (AFP/Scanpix)

Olukord Süürias läheb iga päevaga järjest keerulisemaks, kui vanadest vastastest võivad saada liitlased, nagu praegu Süüria valitsusväed, kes on tulnud türklaste vastu appi kurdi võitlejatele.

Süürias võitlevad riigi diktaatorile Assadile ustavad valitsusväed, Süüria mässuliste väed, peamiselt kurdi rahvusest Süüria Demokraatlikud Väed (lühend SDF) - neid toetavad ameeriklased, türklased, iisraellased ja venelased. Et asja veel keerulisemaks ajada, on SDFi suurimaks üksuseks Süüria kurdide omakaitse (lühend YPG), mis on Ankara sõnul kindlasti seotud kurdi iseseisvuslastega, keda Türgi võimud peavad terroristideks. Põhimõtteliselt mahub Süüria kaardile ka ISIS, ent ainus kõigi ühine vaenlane on peaaegu täiesti hävitatud ning siirdub parematele jahimaadele Afganistani.

Varasemad jõujooned olid järgmised: Süüria valitsusvägede vastu sõdisid nii mässulised kui ameeriklaste toega tegutsev SDF. Valitsusele tuli appi Venemaa, kurdide suured võidud tegid aga murelikuks Türgi, kelle vastumeelsus igasuguste võimalike kurdi iseseisvusmõtete suhtes on suuremgi veel kui mure ISISe pärast.

Nüüd aga on ISIS Süürias sisuliselt võidetud ning kõik ülejäänud mängijad jäänud tükkideks jaotatud riigi kui lõhkise küna ette.

SDFi käes olevasse Afrini linna on jõudnud Süüria valitsusväed, et aidata kurdidel võidelda türklastega. Viimastega on aga liitunud osad Süüria mässulised, kes ei ole rahul, et nende maa osades piirkondades on võim nüüd kurdide käes. Tõenäoliselt ei hooli süürlased kuigivõrd kurdidest, kellega on varem vaenujalal olnud, küll aga ei soovi Assad näha enda riigis türgi jõudusid ning mõistagi on tal endiselt kana kitkuda Süüria mässulistega.

Süüria valitsusväed lähenevad Afrinile. (AFP/Scanpix)

Reuters kirjutab, et eelmisel nädalal sai Süürias viga või lausa hukkus umbes 300 vene palgasõdurit (BBC pakub arvuks üle 100), Vene välisministeerium aga kinnitab kõigest mõnekümne tsiviilisiku surma. Algul tunnistasid Vene võimud vaid viie venelase (mitte sõduri) surma. Ühe hukkunud sõduri ema süüdistab Kremlit sõdurite täielikus hülgamises. Olukord, kus iga päev toob uusi liitlasi ja vaenlasi, on Putinile, kes oli lootnud Süüria konflikti lahendamise eest loorbereid pälvida, ääretult ebamugav. Rääkimata sellest, millise kuvandi loob see Venemaast nii siseriiklikult kui välismaale. Tapva õhuünnaku korraldajaks olid ameeriklased, kelle sõnul olid sihtmärgiks Assadi väed.

Tõenäoliselt pole Putin rahul ka iraanlastega, keda ta seni on toetanud, kuid kes tegid selle vea, et lennutasid poolteist nädalat tagasi ühe drooni Süüriast (kus mõned iraanlased valitsusvägedes võitlevad) Iisraeli õhuruumi, vahendab CNBC. Iisrael vastas paraja hävitustööga süürlaste õhuvägede pihta.

Nüüd peab Putin otsustama, kelle poolel on tal kasulikum olla. Tõenäoliselt on tema missioon Süüria ja Iraaniga pikemas perspektiivis kui mitte läbi kukkunud, siis äärmiselt ebakindla lõpptulemusega. Süüriast ja Iraanist loobumine oleks aga tema (rahvusvahelisele) mainele võrdlemisi piinlik. Oli ju Putini eesmärk piirkonnas oluliseks mõjutajaks olla ning jätta ka rahvusvahelisele üldsusele mulje endast kui lahenduste leidjast. Nägemata ette seda, kui keeruline on Süüria malelaud tegelikult.

Jaga artiklit

20 kommentaari

K
kui  /   18:02, 21. veebr 2018
minnakse võõraste "peretüli" lahutama...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis