3
fotot
Viktor Vassiljev. (Teet Malsroos)

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja arst Viktor Vassiljev leiab, et valitsus ei peaks keskenduma niivõrd elatisraha määra peenhäälestamisele, kui tegelema majanduse elavdamisega. 

Tänases Õhtulehes ilmunud artikkel mehest, kes peab alimentidena maksma 750 eurot kuus, on õhku jätnud tuhandeid eestlasi kõnetava küsimuse: kas praegune elatise maksmise süsteem tekitab võlglasi ja alampalgaga seotud elatisrahamiinimum on tõusnud absurdselt kõrgeks või mitte?

Valitsus hakkab peagi arutama justiitsministeeriumi ettepanekut vähendada elatisraha miinimumi. Nimelt näeb praegune seadus ette, et lapsest lahus elav vanem peab võsukest kasvatavale emale või isale maksma vähemalt poole miinimumpalga suurust summat.

Kui kodanikul on kaks või enam last, siis summa, mis iga lapse eest alimentidena maksta, võib päris kopsakaks kujuneda.

„Kui elasime naise ja kolme lapsega koos, oli minu palk 700 eurot. Sellest maksin majalaenu ja arved ning jäi veel elamisekski. Nüüd pean maksma elatist 750 eurot kuus. Utoopia!“ rääkis tänases Õhtulehes olude sunnil elatisvõlglase staatusesse sattunud isa.

Õhtueht, 20. veebruar 2018. (Õhtuleht)

Poliitik, arst ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev leiab, et valitsus peaks rohkem rõhku panema majanduse arendamisele. Selleks, et eelmainitud situatsiooni ükski lapsevanem ei sattuks.

„Kala mädaneb peast, aga roogitakse sabast. Elatisraha on suur, toit on kallis, õllel aktsiis peal, bensiini ei jõua osta, palgad nigelad, pensionid olematud. Inimeste sissetulekud võiksid 25 aastat pärast iseseisvumist olla sellised, et jõuaks oma eluga toime tulla, iseennast ja lapsi ilma virisemata ülal pidada,“ leiab Vassiljev.

Poliitiku hinnangul võiks Eesti majandus olla 25 aastaga jõudnud tasemele, mis võimaldaks riiki ja rahvast ülal pidada. „Sellest tuleb alustada, mitte elatisraha või õllehinna peenhäälestamises,“ leiab ta.

Alimentide koguvõlg karjub muutuse järele

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tunnistab, et elatisvõlgnike teema on seotud keeruliste inimsuheteega ja kahtlemata puudutab eluliselt kui ka valusalt tuhandeid vanemaid ja lapsi.

Ta usub, et elatise maksmist puudutavad regulatsioone tuleb muuta paindlikumaks. „Suur koguvõlg, mis ulatub 52 miljoni euroni 2017. aasta lõpu seisuga, räägib enda eest, et see vajadus midagi ümber vaadata, on olemas,“ leiab Kütt.Sotsiaalkomisjoni esimees kinnitab, et komisjon ootab pikisilmi, et justiitsminister esitaks eelnõu muuta ära alampalga ja elatise seos.

„Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et seda on vaja teha. Lisaks elatise ja alampalga lahtisidumisele tuleb laiemalt vaadata ka seda, et lapse õigus mõlemale vanemale ja õnnelikule lapsepõlvele oleks paremini tagatud,“ teab Kütt rääkida.

Ta jätkab: „Kui jäädakse võlgu näiteks objektiivsetel põhjustel, sest alampalga kohaselt oleks elatist vajalik maksta kolme lapse korral 750 eurot, kuid kui isa palk ongi vaid 500 eurot, siis tegelikult kannatavad ka lapse ja vanema suhted, kes kindlasti hakkab võlglasena kõrvale hoidma ka suhtlemisest lapsega.“

Kütt leiab, et elatismiinimum peab kajastama lastele tehtavaid tegelikke kulutusi ja  arvestama ühtlasi  kohustatud isiku varalist seisundit.

"Elatise summa sidumine elatist maksma kohustatud vanema sissetulekuga aitaks vältida nende vanemate heitumist ja  võlgnikustaatusesse sattumist," usub ta.

Marika Tuus-Laur usub, et tänane elatisraha süsteem on kindlasti loodud heas tahtes ja usus kaitsta nõrgemat osapoolt, kelleks on lapsed. „Siin on tõesti arutelukoht, kas elatisraha tõus peab olema seotud alampalga tõusuga. Igal juhul leian, et ka isadel peab olema võimalus normaalselt ära elada ja mitte ennast võlgu töötada. Juhiloa ära võtmine vähendab veelgi võimalust tööl käia,“ leiab riigikogulane.

Marika Tuus-Laur (Teet Malsroos)

Jaga artiklit

53 kommentaari

P
Pereinimene  /   08:12, 20. märts 2018
Loodan, et endal selliseid probleeme tulevikus ei teki, sest see mis toimub ei ole ühele õigusriigile kohane käitumine. Olen neid kohtu case-e näinud mõlemalt poolt ja pean tunnistama, et õiguse ja õiglusega pole paljude juhtumite puhul mingit pistmist. Kes ei soovi oma last toetada, see ei tee seda nagunii, aga kannatavad just need isad, kes oleksid valmis rohkem panustama või panustavad niigi, aga lapse ema väiteid lihtsalt ei kontrollita ja naiskohtunik asub reeglina lapse ema poolele, ei mingit õiglast kohtumõistmist. Ja kuna sel väikese sissetulekuga isal puudub võimalus endale advokaadi palgata, siis peab ta kohtus kuulma oma laste ema solvanguid, naiskohtuniku heakskiitvate täienduste saatel.
M
Mariks  /   13:33, 3. märts 2018
Juba praegu varjavad kohustatud isikud oma tegelikke sissetulekuid eesmärgiga vältida elatise maksmist lastele. Elatise suuruse sidumisel kohustatud isiku sissetulekute suurusega, see tendents ainult suureneb. Praegu on igal pool tööjôupuudus, mitte tööpuudus. Kui mees väidab, et ta teenib 500€ kuus, siis ta on kas nii loll ja laisk, et teda keegi tööle ei vòta, vôi valelik.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis