Eesti uudised

KOGENUD VEDURIJUHT: nappe pääsemisi tuleb ette vähemalt korra nädalas (27)

Anett Rannamets, 20. veebruar 2018 13:22
Kogenud vedurijuhi sõnul tuleb nappe pääsemisi ette kuskil korra nädalasFoto: ALDO LUUD
Täna hommikul toimus Keila vallas Kulna raudteeülesõidul veoauto ja reisirongi kokkupõrge, milles sai vigastada mitu inimest. Kogenud vedurijuht räägib Õhtulehele, kui palju jääb aega, et õnnetust vältida ja kui tihti tekitavad Eesti sohvrid raudteede lähedal eluohtlikke olukordi.

Vedurijuht Andres (nimi muudetud) ütleb Õhtulehele, et kuigi õnnetus toimub tavaliselt väga kiiresti, tundub see hetk alati väga pikana.

"Sekund vahetub nii aeglaselt – siis tajud kõike pikemalt. Ja kui hakkad järgi mõtlema, kuidas asi täpselt toimus, tundub see aeg üüratuna. Tavaliselt toimub kõik vaid kahe-kolme sekundiga," oskab ta rääkida, sest on isegi kokkupõrke läbi elanud.

Mida teha, kui auto sõidab rongile ülesõidul ette?

Samal teemal

"Kui sõidad autoga ja jalakäija astub äkitselt vöötrajale, siis paned ju pidurit - samamoodi on vedurijuhtimisega," selgitab Andres ja kinnitab, et kui on oht, tõmmatakse hädapidurit. "Ja siis palutakse jumalat, et seisma jääks – rongi mass on hoopis teine, see ei jää kohe kännu taha seisma," lisab ta.

Vedurijuhid peavad igal ülesõidul juhid andma kaks korda vilet. "See on nõutud ja see on kohustuslik. Isegi, kui midagi ei ole näha, tuleb seda teha," märgib Andres. Kui vedurijuhile tundub, et teda ei kuuldud või teda pole näha, tuleb veelkord vilet anda ja kõvemini: "Rong ju kõrvale pöörata ei saa!"

Kahetsusväärne on see, et Andrese sõnul tuleb nappe pääsemisi ette üsna tihti. "Selliseid, kus keegi paneb 10-15sekundilise vahega eest läbi, tuleb ikka vähemalt kord nädalas ette," tunnistab ta ja arvab, et autojuhid hindavad olukorda järelekaalumatult. "Vaatavadki, et kuna rong on kaugel, siis jõuab veel üle sõita," märgib ta.

Vedurijuht arvab, et tõkkepuud aitaksid päris palju – kasvõi lamavad politseinikud enne ülesõite. Siiski oleneb kõik asjaoludest. "See on tegelikult nii suhteline. Kui on autojuht, kes on purjus peaga roolis, siis on ta ju potentsiaalne mõrvar. Siis pole enam tegelikult vahet, kas on kaks või kolm tõkkepuud ees, läbi sõidab ta nii või naa," toob ta välja.

"See ülesõit, kus tänane õnnetus juhtus, seal tõkkepuid minu arust ei ole," ütleb ta, kuid seal samas lähedal on rongipeatus. Andrese sõnul võis rongi maksimaalne kiirus jääda seal 60-80 km/h vahele, kuid kiirus ei mängi avarii raskuses ainukesena rolli. "Õnnetuse tagajärjed sõltuvad sellest, milisesse rongi osasse sõidetakse sisse ja kui raske on objekt, mis kokkupõrke põhjustab," selgitab vedurijuht.