KUST LEIDA RAHA? Alampalka teenides on võimatu maksta seadusega ette nähtud elatise miinimumi. Foto on illustratiivne. (Vida Press)

„Kui elasime naise ja kolme lapsega koos, oli minu palk 700 eurot. Sellest maksin majalaenu ja arved ning jäi veel elamisekski. Nüüd pean maksma elatist 750 eurot kuus. Utoopia!“ ütles olude sunnil elatisvõlglase staatusesse sattunud isa. 

Kahe aasta eest määras kohus Argole elatismaksud, mida ta peaks pärast pere lagunemist maksma oma kolmele lapsele, kes elavad ema juures. Sellist raha Argol aga välja käia ei ole. Ei olnud ka paari aasta eest, kui elatis oli pisut väiksem. Palk lihtsalt ei küündinud sinnani. Nii saigi Argost elatisvõlglane, kes on võlgu rohkem kui 20 000 eurot. 

Tööl ta enam ei käi. „Kui kohtutäitur jätab mulle kätte 250 eurot ja ta võib sedagi vähendada, jättes mulle ainult toimetulekutoetuse suuruse summa ehk 140 eurot, siis kas selle eest tööl käia on mõttekas?“ küsis Argo. Tema seda ei uskuvat.

Juhiluba võeti käest

Peale selle on Argolt nii-öelda karistuseks võetud ära juhiluba. „Ma küll väitsin kohtus, et elan maal ja luba on vaja. Selle peale küsis kohtunik eksnaiselt, mis tema arvab – kas võtta luba ära või mitte? Eksnaine ütles, et jah, võtame,“ selgitas Argo sõiduõigusest ilmajäämise tagamaad. 

Luba on võimalik tagasi saada, kui Argo maksab korraga ära kolme kuu elatise ehk 2250 eurot. Seda ta aga tegema ei hakka. „Kui ma maksakski, siis kolme kuu pärast on asi jälle kohtus ja ikkagi on luba läinud, sest sellist ulmelist summat nagu 750 eurot kuus on mul võimatu maksta!“ põhjendas Argo.

Elatist maksab Argo praegu vastavalt võimalusele, 150 eurot kuus kolmele lapsele. Argo sõnul tähendab see, et ka laste ema peaks sama palju panustama. Riik toetab 500 euroga. Kuna Argo ei maksa elatist nii, nagu seadus ette näeb, tasub osa tema eest praegu riik.  

„Lapsed saavad kätte 950 eurot. Kas seda on vähe? Ma ei teeninud sellist raha ka siis, kui veel koos elasime. Kui mina maksaksin 750 eurot, peaks ka laste ema sama palju panustama. Sellele lisandub riigi toetus 500 eurot ehk puhtalt lastele 2000 eurot. Minule jäetakse kätte närune 250 eurot. Ma ei saa sellega leppida,“ pahandas Argo.

Kätte jäävad sandikopikad

„Praeguses olukorras ei saa lapsed minult vajalikku raha ja mina ei saa minna tööle,“ ütles Argo. „Vene ajal oli vähemalt kord majas, et kui oli kolm või enam last, jäeti pool palka kätte, nüüd jäetakse sandikopikad.“

Argo pakub välja, et riik jätaks elatise maksjale alles vähemalt miinimumi. See motiveeriks ka tööd tegema. „Kehtiv seadus toodab elatisvõlgnikke ainult juurde. Minusuguseid on sadu. See viib omakorda selleni, et inimesed on sunnitud mustalt tööl käima, riigil jäävad saamata maksud ja samuti lastel [jääb saamata] lahusolevalt vanemalt nõutud raha,“ leidis Argo. 

Lisamärkusena mainis ta, et tekkinud võlg ei puuduta enam ainult teda, vaid mõjutab juba ka vanemate elu. Kuna Argolt enam midagi võtta ei ole, on tema ekskaasa algatanud protsessi, et võtta võla katteks Argo vanemate maja. 

Võimalik seadusemuudatus tekitab elavat arutelu

Nädalapäevad tagasi kirjutas Õhtuleht, et praegune elatise maksmise süsteem tekitab võlglasi ja alampalgaga seotud elatisrahamiinimum on tõusnud absurdselt kõrgeks. Artiklist selgus ka, et valitsus hakkab peagi arutama justiitsministeeriumi ettepanekut vähendada elatisraha miinimumi. 

Kümned inimesed on kirjutanud ja helistanud ning soovinud panustada oma lugude rääkimisega sellesse, et elatist reguleeriv seadus saaks ka päriselt muudetud, ega oleks ainult jutujätkuks väljaöeldud.

Jaga artiklit

365 kommentaari

K
Kodanik  /   21:03, 3. apr 2018
Kohtunik on selle jutu järgi nagu ühe poole repressiivorganiks tehtud, võimaldades ühel poolel teisel elu keerulisemaks tehtud.
"Ma küll väitsin kohtus, et elan maal ja luba on vaja. Selle peale küsis kohtunik eksnaiselt, mis tema arvab – kas võtta luba ära või mitte? Eksnaine ütles, et jah, võtame,"
Aga kas lapsed on nüüd õnnelikumad? Nende vanemad kaklevad hoolega ja said üksteisele haiget teha. Milline "rõõm" laste silmis peale kohtuistungit. Ovatsioonid taevani ja lõhed järjest suuremaks ühiskonnas. Kas on see normaalne riigi poolt rakendatav süsteem?
.
...  /   00:39, 22. veebr 2018
nagu mehed oleks süüdi üksi. kuradi suusad naised samamoodi süüdi. kõik peaks olema pooleks

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis