Eesti uudised

Martin Helme: eesmärk on kaitsta hümni teotamise eest (105)

Kristel Veerus, 19. veebruar 2018, 13:05
Martin HelmeFoto: Arno Saar
"Hümni seadust on vaja selleks, et ükski globalistlik aktivist või estofoob ei saaks välja kujunenud hümni asemel mingit muud lugu kasutada või olemasolevasse omatahtsi muudatusi teha. Oleme näinud, et selliseid soove ikka on," selgitab Martin Helme seaduseelnõu tagamaid.

Martin Helme sõnul vajab seda eelnõud kogu ühiskond, sest Eesti seadustes ei ole praegu fikseeritud, milline meie hümn on. Lipu ja vapi kohta on samas täpselt kirjas, millised need on ja kuidas neid kasutatakse. "Praktiliselt kõigis Euroopa Liidu riikides on hümn seadustes fikseeritud, Eesti on koos mõne kuningriigiga selgelt erandlik," räägib Helme.

Samal teemal

Helme arvates on kummaline, et üks lihtne ja positiivne seadus tekitab nii raevukat vastupanu. "Eelnõu eesmärk on kaitsta hümni teotamise eest. Loen meediast, et eelnõu kohaselt peab hümni esitamise juures olema alati ametnik või et see kiusab puuetega inimesi. Eelnõu tekst ütleb selge sõnaga, et „Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.“ Ametiisikutest pole kusagil juttu, ka mitte seletuskirjas," ei mõista Helme negatiivset vastukaja.

Valitsus otsustas neljapäeval toetada EKRE algatatud hümni seaduse eelnõud. Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.

Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küprose vabariik, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee