Kräpp | Ajaviide

KRÄPP: valitsus keelustab make-upi (1)

KRÄPP, 20. veebruar 2018 13:18
28aastane Maibellin on tüüpilise meiginarkari musternäide.Foto: Freeimages
Politseijuht Vaher: „Huulepulk tekitab hullema sõltuvuse kui heroiin!”

LOREAL LUMENE
meigireporter

Siseminister Andres Anvelt raputab endale erakorralisel pressikonverentsil tuhka pähe. Seda muidugi ülekantud tähenduses, kuid mehel ei hakka sellest kergem: „Politsei teadis meigisõltuvuse probleemist juba aastakümneid, kuid poliitiline otsus puudus. See kivi käib nii minu kui kõigi mu eelkäijate kapsaaeda. Nüüd saime kosmetoloogide põhjaliku raporti. Ja see on ausalt öeldes kohutav!”

Anveldil on täielik õigus raportit kohutavaks nimetada. Selle põhjal alustab 81% naistest enda meikimisega juba varases teismeeas. Kui algul on veel tegemist nn „pühapäevameigiga”, siia alates 16. eluaastast pannakse puudrit ja ripsmetušši juba iga päev. Nii jätkub pidev ilulaks keskeani, misjärel hakkab küll vähenema, kuid ei lõpe. Paljud meiginarkarid kasutavad iluaineid surmani.

„Nüüd tuleb sellele lõpp!” hüüab Anvelt pateetiliselt mikrofoni. „Alates 1. novembrist on make-up võrdsustatud kõige kangemate uimastitega, keelatud on selle omamine, müümine ja kasutamine. Esimesel vahelejäämisel saab hoiatuse ja kopsaka rahatrahvi, teine vahelejäämine viib otseteed vanglasse. Valitsus teeb kõik, et oma rahvast hirmsast meigisõltuvusest vabastada.”

1. novembrist on Eestis keelatud kõik julma iluäri ajavad ettevõtted ja nende müügikohad suletud. Blokeeritakse ka samasugused online firmad, et sõltlased ilulaksu netist kätte ei saaks. Spetsiaalsed meigikoerad hakkavad läbi otsima Maarjamaale saabunud kirju ja pakke.

Maibellini lugu

Praegu 28aastane Maibellin on tüüpilise meiginarkari musternäide. Esimest korda proovis ta oma ema ilunarkootikume 10aastaselt. Algul üksi ja salaja, hiljem juba koos sõbrannadega. Kodus probleemiga ei tegeldud. Ema-isa ei huvitanud, mida tüdruk oma toas peegli ees tundide viisi teeb. Koolis ükskõiksuse trend jätkus. Mõned pedagoogid küll torutasid halvakspanevalt huuli, aga see oli ka kõik.

„Ja mida nad oleksidki teha saanud?” kehitab Maibellin õlgu. „Nad on ju ise täpselt samasugused meiginarkarid, ainult mina ja mu sõbrantsid olime neist aastakümneid nooremad.”

Neiu allakäik jätkus keskkoolis: meiki pandi kodus, šoppamas käies, pidudel. Kõikjal. Paari korraga nädalas alustanud Maibellin tarvitas siis juba igapäevaselt. Raha võeti summast, mille ükskõiksed vanemad talle iga nädal burkside ja kokakoola jaoks andsid.

Nüüd näeb õnnetu Maibellin meigita välja kui inimvare. Kui ta niimoodi tööle läheb, küsivad töökaaslased kohe „Oled sa haige, Mai, või mis värk on?”
„On hea, et valitsus lõpuks ometi kohutavale meigisõltuvusele reageeris ja selle ära keelas. Olgu minu lugu igale noorele õpetuseks. Imepisike puudrituts rikub su elu igaveseks!”

Meigiäris liigub miljardeid

Kuigi 100%lise meigikeeluni jääb vaid kolm päeva, on politsei selleks valmis.
„Meiginarkari puhul on hea see, et ta on kergesti tuvastatav,” ütleb politseiboss Elmar Vaher. „Erilised spetsid on meie naispolitseinikud. Vähimagi kahtluse puhul tehakse kohe ekspertiis. Kui see on positiivne, viiakse süüdlane jaoskonda, ta nägu pestakse puhtaks ja kasseeritakse sisse trahv. Teistkordse rikkuja nägu pestakse juba vanglas. Eestis on õnneks burkakeeld, nii et ka mosleminaist teeseldes ei pääse tagajärgedest.”
Mis saab neist, kes oma sõltuvusest enam ei parane?
„Mis neist enam saada on? Need on haiged, keda riik püüab aidata. Sarnaselt süstlavahetuspunktidega tehakse nende jaoks huulepulga- ja silmapliiatsipunktid.”

Vaheri sõnul teeb politseile viimasel ajal enim muret meigisõltuvuse järsk kasv meeste hulgas. „Tavaliselt on tegemist ahviarmastusega. Noormees tahab armastatud tüdrukule sarnaneda, võttes samu iluuimasteid kui tema. Kuid armastus ei vabanda seaduserikkumist. Meeste seas on ka palju edevusnarkareid.”

Vastloodud meigipolitsei andmeil liigub Eesti meigiäris aastas vähemalt miljard eurot.

„Puuder, ripsmetušš, põsepuna, silmapliiats, huulepulk, huulepliiats, lauvärv, jumestuskreem,” loetleb Vaher Maarjamaal enim levinud sõltuvusainete rahvakeelseid nimetusi. „Ja ükski neist ei maksa ju vaid sente. On selge, et meigiärikad jätkavad süütute inimeste meelitamist põrguteele, kuid politsei on võitluseks nendega valmis. Ükskord me võidame niikuinii!”