Eesti uudised

Yana Toom: Vene kodanike identiteediküsimusele püüame vastata juba veerand sajandit (67)

Liis Vaksmann, 16. veebruar 2018, 17:20
Yana Toom Foto: Teet Malsroos
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom nõustub riigikogulase Vladimir Velman sõnavõtuga, et pidev hirmu üleskütmine seoses Venemaaga ei aita kaasa suhete normaliseerimisele ei sise-, ega välispoliitiliselt. 

"Vladimir Velman ei kuulu nende poliitikute hulka, kes nähes mikrofoni kohe tormavad asju kommenteerima, kui aga võtab sõna, siis räägib seda, mida peab õigeks," leiab Toom.

Samal teemal

"Teie toodud tsitaatidega [riigikogulase Vladimir Velman sõnavõtt Stolitsa intervjuus: "Täna ohustavad Eestit enam tema poliitikud kui välised faktorid. Olen veendunud, et (Vene invasiooni) hirmu üleskütmine viib riikidevahelisete normaalsete suhete lõpliku katkemiseni," - L.V] olen 100% nõus. Pidev hirmu üleskütmine seoses Venemaaga ei aita kaasa suhete normaliseerimisele ei sise-, ega välispoliitiliselt," ütleb ta.

"Tuletan meelde, et iga kolmas Eesti inimene on venekeelne, kellest omakorda iga teine ei oma Eesti kodakondsust. Vene kodanikke on meil üle saja tuhande, hallipassiinimesi üle 80 tuhande. Mis on nende positiivse identiteedi aluseks Eestis? Sellele küsimusele on meil raske vastata juba veerand sajandit. See eest negatiivsega probleemi pole – okupantide järeltulijad, venestajad, impeeriumi kild," põhjendab Toom.

"Kuidas peaks enda jaoks lahti mõtestama 100. juubelit Sillamäel elav 70-aastane õpetaja, keda saadeti Eestisse tööle peale Pihkva ülikooli lõpetamist, ja kes iga päev loeb lehes, et tema elu parimad aastad – sest noorus on ju elu ilusaim aeg – on justkui must auk, ja isegi selle aja muusika ei ole sünnipäeva tähistavas riigis teretulnud?" 

Mis puudutab ohutegureid, leiab Toom, et neid võib ju olla mitu, aga vastutavad ikka poliitikud, kelle tegevus või tegevusetus võib omakorda muutuda ohuteguriks. "Ja Velman rääkis poliitikuna, kes väga selgelt tajub seda vastutust," leiab Toom.

"Ma kindlasti ei tule kaasa selle hüsteerilise hukkamõistuga, mis on täna suunatud Velmanile. 2018, meie juubeliaasta, on alles noor, aga me oleme juba jõudnud tampida mutta Hendrik Aguri ja kuulutada Ahto Lobjakase „Interrindeks 2.0“. Nüüd siis Velman. Lõpetagem ära! Euroopa Liidu hüüdlause  Unity in diversity  ei ole pelgalt hüüdlause. See on sügav mõte, mis väljub keelelise või välimusliku erinevuse ruumist. See räägib mõttemaailmast, vähemalt mina saan sellest nii aru. Sest me kõik,  alles hiljuti, elasime riigis, kui erinevus võis olla vaid rahvariietes, ja minu mäletamist mööda eestlased selle üle rõõmsad ei olnud."

Toom leiab, et inimestel tasuks maha rahuneda. "Kuulakem üksteist. See riik on nüüd valmis. Lõpetagem lihvimine, hakakem elama!" 

Möödunud neljapäeval ilmus välisluureameti raport "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas", mis keskendus peamiselt Venemaa poliitikale, sõjandusele ja mõjutustegevusele. 

Keskerakondlasest riigikogulane Vladimir Velman avaldas Stolitsale antud intervjuus arvamust, et Eestit ohustavad pigem just tema poliitikud kui välised faktorid ning Eestis ei suudeta adekvaatselt tajuda ühiskonnas toimuvat ning just see kujutab ohtu riigi püsimisele.

Samuti viitas Velman, et Eesti vabariigi 100. aastapäeva olemuse tõlgendamine on keeruline. "Ainus, mis on kindel, on see, et sada aastat tagasi kuulutati esimest korda välja iseseisev Eesti Vabariik. Ülejäänule sellel sajandil meie maal toimunule peavad hinnangu andma järeltulevad põlved."

67 KOMMENTAARI

k
--- 18. veebruar 2018, 08:39
kui tööle võetakse umbkeelne venelane, siis peaks küsima koolitunnistust, kus oleks näha, kas on õppinud eesti keelt. Kui on õpitud ja inimene ei oska...
(loe edasi)
<
18. veebruar 2018, 08:21
[Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele.]
Loe kõiki (67)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee