Eesti uudised

Pakosta EKRE algatatud hümnieelnõust: „Püha müristus!“ (89)

Toimetas Silja Ratt, 16. veebruar 2018 12:15
Liisa PakostaFoto: Martin Ahven
Neljapäeval arutas valitsus EKRE algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõud ning andis sellele põhimõtteliselt rohelise tule. Liisa Pakosta avaldas selle üle enda Facebooki postituses imestust.Seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seaduse eelnõu järgi kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.Kultuuriministeerium ei toetanud eelnõud esitatud kujul, kuna ei pea hümni staatust kuidagi ohustatuks. Samuti ei ole Kultuuriministeerium veendunud, et seadus kui õigustloov akt oleks hümni staatuse määratlemiseks korrektne lahendus.Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu põhimõtteliselt toetada. Nende hinnangul on kavandatud regulatsioon riikluse seisukohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Küll aga võiks Justiitsministeeriumi seisukohast täpsustada, miks on eelnõust välja jäetud hümni kasutamine rahvus- ja ri

Liisa Pakosta hümni seaduse eelnõust: püha müristus!

Samal teemal

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta imestas enda Facebooki postituses, kuidas säärane hümniseadus võib läbi minna.

"Püha müristus, ma saan küll aru, et see on tähelepanu saamiseks tehtud asi, ent kas tõesti ei tulnud keegi hümniseaduse menetlemisel nii elementaarsete asjade peale, nagu:
1. Alati on peetud hümni laulmisel viisakust esmatähtsaks, ent viisakus hõlmab ka seda, et väga eakad, füüsilise puudega või muude eriliste vajadustega inimesed saavad end teistega VÕRDVÄÄRSETENA tundes laulsa hümni ka istudes (seaduseelnõu järgi tohib seda laulda üksnes püsti).
2. Hümni laulmisele on seatud piirangud - et ainult riiklikel tähtpäevadel ja pidulikel sündmustel, seletuskirja järgi peab veel juures viibima kohaliku omavalitsuse juht või sealt ülespoole kõrge ametiisik. Et kui lapsed suurest rõõmust hümni lõõritavad, siis see on seaduserikkumine? Või kui välismaal elavad eestlased alustavad tavapärast koosolekut hümni laulmisega, siis rikuvad seadust? Tõsiselt?
3. Tsiviilriietuses nõutakse laulmist paljastatud peaga. No jälle on tahetud elementaarset viisakust seadusesse kirjutada, unustades, et elementaarse viisakuse sisse mahub just nimelt ka kõikvõimalike erandite austamine. Ja just seetõttu ei saagi elementaarset viisakust seadustesse kirjutada, et viisakus austab inimest koos tema eripäradega.
4. Eelnõu seletuskiri ütleb, et seadusel puuduvad mistahes sotsiaalsed jne mõjud. Kui pime peab olema, et mitte näha, kui paljud ausalt Eesti Vabariiki armastavad inimesed see lolli olukorda paneb?"

Pakosta kirjutas postituse lõppu, et armastab ja austab väga Eesti Vabariigi hümni, kuid ta ei taha, et inimesi ja nende isamaa-armastust hakataks seaduse abil pisendama ja piirama.

Hümn on seadusega kehtestatud enamikes EL-i riikides

Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.

EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks. „Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,“ selgitas Martin Helme jaanuaris.

Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike:

Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küprose vabariik, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee