(Teet Malsroos)

President ise ja teisedki riigiaparaati kuuluvad ametnikud on väitnud, et presidendil tegelikku võimu pole. Kui ta aga ainuisikuliselt võib meie ühise raha kulutamise üle otsustada, siis on ju võimu küll? Keegi ei küsinud, kust kantselei palgatõusuks raha võtta, aga kui kõne all on kultuuritöötajate või teiste riigikassast palka saavate inimeste palgatõus, siis on see esimene küsimus. Kui väideti, et kantselei palgatõuse lubas palgafond, siis kas polnud eelarvesse liialt raha planeeritud? 

Palku olla korrigeeritud kantselei senise töö analüüsi põhjal. Vastavaid parameetreid oli üles loetud mitmeid. Näiteks arvestati kantselei tööks vajalikke unikaalseid oskusi või kombinatsioone. Igal elualal on vaja kindlaid oskusi,  kas neid saab nimetada unikaalseteks? Minu arvates on need lihtsalt ametioskused. Tööülesanded peaksid kirjas olema töölepingus, kas töökoormus ei olegi kindlalt fikseeritud suurus? 

Kui ülevalpool palgad ja preemiad muudkui tõusevad, siis loodavad teisedki igapäevase leiva teenijad omagi palkade korrigeerimist. Riik on ühtne tervik, hingab ühes rütmis?  Kõrgeim koefitsient on näiteks presidendil, see on 1, riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0.65, fraktsiooni esimehel 0,85, Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35  jne. 

Huvi mõttes arvutasin miinimumpalka saava töötaja koefitsiendi välja. 2018.aasta miinimumpalk on 500 eurot,  jagasin selle  presidendi 5200 eurose palgaga ja sain koefitsiendiks 0,096. Vahe tuli kümnekordne, polegi nii hull? Aga toit ja eluase on kõigile sama hinnaga, korteriüürgi võib võtta kogu palga. Kohatu on rääkida võrdse kohtlemise printsiibist, aga kas ülem- ja alammäärad on ikka optimaalselt paigas?

Jaga artiklit

32 kommentaari

A
Anatoli Aukalur  /   17:57, 6. märts 2018
Eesti potensiaalsed maksumaksjad töötavad juba 10 aastat välismaal,nüüd peavad noored ja puudega inimesed tööle minema,sest töökäsi on puudu,aga makstakse alampalka.
K
Kodanik  /   12:14, 6. märts 2018
Äärmiselt ebavõrdne kohtlemine on meil riigis. Meie isehakanud eliit võtab malli suurriikidelt, saamata aru, et meid on vaid 1,3 milli ja rahva koorimine ei saa kesta igavesti. Kindel on ka see, et selline mittevõrdne kohtlemine lõppeb ära varem või hiljem ja kas nii või naapidi. Ajalugu näitab, et olukorrad võivad muutuda väga kiirelt.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis