Maailm

Ameerika probleem: kas relvad on kallimad kui lapsed? (30)

Toimetas Greete Kõrvits, 15. veebruar 2018, 16:40
Foto: PantherMedia/Scanpix
Ameerika toibub järjekordsest kohutavast tragöödiast, mis on neljapäeva pärastlõunase seisuga nõudnud 17 inimelu ning igaveseks armistanud kümnete, isegi sadade pereliikmete, sõprade, lähedaste ning kooliõpilaste elu. Küsimus, mis alati kõigi huulil on: kuidas see ometi juhtus? Vastuseid otsides selgitab väljaanne Vox, miks on USA teismelised (ja täiskasvanud) nii altid probleemide korral relva järele haarama.

1. Kus relvi, seal tuld

Samal teemal

USAs toimub kuus korda rohkem tulistamisi kui Kanadas ning 16 korda rohkem kui Saksamaal. Miljonist elanikust hukkub tulirelva läbi 29,7 inimest. (USA rahvaarv on umbes 325 miljonit. - toim.) Muide, teisel kohal USA järel on mõnevõrra üllatuslikult Šveits, mida meie seostame pigem neutraalsuse ja rahumeelsusega. Seal hukkub kuuli läbi 7,7 inimest miljonist. Ja see statistika puudutab vaid mõrvu, mitte enesetappe, mida on palju rohkem. (Need on 2012. aasta andmed. - toim.) 2013. aastal mõrvati Ameerikas tulirelvaga 11 208 inimest ning enesetapuks kasutas tulirelva 21 175 inimest. Umbes üks protsent surmadest USAs on kuidagi seotud tulirelvadest saadud vigastustega.

USA elanikkond moodustab maailma omast umbes 4,4 protsenti, kuid eraisikutest relvaomanike seas on ameeriklasi maailmas pea pool, olles seega suurim relvaomanike arvuga riik, kaugelt üle teiste.

2012. aasta detsembris toimunud Sandy Hooki algkooli tulistamisest on USAs toimunud enam kui 1600 massitulistamist. (Massitulistamiseks loetakse vähemalt nelja kannatanuga - ehkki mitte tingimata surmaga lõppenud - tulistamisi. - toim.) Statistiliselt toimub Ameerikas iga päev vähemalt üks massitulistamine.

Eriti ei üllata ka see, et osariikides, mille elanikel on rohkem relvi, toimub ka tulistamisi rohkem. Hawaii, New Jersey, Rhode Island ja Massachusetts on selles osas võrdlemisi rahumeelsed võrreldes Wyomingi, Alabama, Alaska, Montana ja Loiusianaga. Sama peegeldub ka maailmas: riigid, mille elanikel on käes rohkem relvi (jällegi, ehk mõnevõrra üllatuslikult Šveits, aga ka Kanada ja Soome), on ka need, kelle tulistamismõrvade statistika on nukralt kõrgem. Ameerikale ei jõua ükski teine riik aga ligilähedalegi.

2. Väike osa ameeriklasi ei taha relvadest rääkida

Seega, olles eelmises punktis näidanud, et tulistamise suurimaks tõenäosuseks on relva olemasolu, tundub paljudele (ka paljudele ameeriklastele) üsna tühi jutt mõnede poliitikute keskendumine vaimsele tervisele või isegi koolikiusamisele. Vaimse tervise probleemidega, depressioonis või lihtsalt maailma peale vihaseid noori mehi (ja vahel harva naisi) on igas riigis. Kes on koolis käinud, on kas osaks saanud, pealt näinud või paraku ka ise osalenud kellegi kiusamises. Paljude kriitikute sõnul on äärmiselt vastutustundetu süüdistada vaimse tervise probleeme. Iga nukrameelne üksikhing ei haara kohe relva järele. Eriti kui tal sellele ligipääsugi pole.

Kuid nagu 14. veebruari Florida tulistamise järel, nii on alati. Mõned, peamiselt vabariiklastest poliitikud tõttavad otsekohe relvade kaitsele, öeldes, et „praegu on veel liiga vara sellest rääkida“ või „las nüüd inimesed leinavad, enne kui hakkame asja poliitiliseks ajada“. Võiks muidugi ka öelda, et kui 17 inimest on elu kaotanud, siis ehk on probleemist rääkima hakata liiga hilja.

Paljud poliitikud on seotud ühendusega National Rifle Association ehk NRA (Rahvuslik Tulirelvade Assotsiatsioon eesti k. - toim.), kelle lobitöö on võimas. Ehkki valdav enamus ameeriklasi - ning mitte ainult demokraatide valijad - toetab mõistlikke relvaseadusi ning isegi teatud tüüpi poolautomaatsete relvade keelustamist, on NRA mõju poliitikutele sageli võimsam kui rahva enda hääl. NRA näeb igas ettepanekus relvakuritegevust ja -mõrvu ohjata esimese sammuna selle suunas, et ameeriklaste käest korjataks kokku järjest rohkem tulirelvi ning NRA kaotaks tugeva positsiooni, mis neil ühiskonnas ja poliitikas on. Isegi kui paljud vastutustundlikud relvaomanikud nende maailmavaate poolt ei ole.

Eelneva põhjal võib mõnele tunduda, et USA ongi üks hirmus Metsik Lääs, kus reegleid pole ja pätid-mõrtsukad vabalt ringi jooksevad. Nii see pole. Tulirelvadega sooritatud mõrvad on küll võrreldes muu arenenud maailmaga erakordselt kõrgel, kuid üldine kuritegevuse tase pisut alla keskmise.

Nii ei saa öelda, et Ameerikas on palju tulistamisi sellepärast, et tegemist olekski mingi pahalaste riigiga või kohaga, kus on palju rohkem masendunud hulle või kiusatud kooliõpilasi. Tulistamised on Ameerika kuritegevuse anomaalia, kuid siiski lihtsasti selgitatavad: kuna paljudel inimestel on relvad ning need on suhteliselt kergesti kättesaadavad (olenevalt osariigist), siis neid kahjuks ka kasutatakse.

30 KOMMENTAARI

e
16. veebruar 2018, 00:49
Ei taha siia enam hirmsaid baarijauudiseid,ega rahvast.
h
hmm 15. veebruar 2018, 20:25
Te lähenete, nagu ikka, asjale läbi aiaaugu suuruse mõttemaailma. Teisisõnu, senikaua kui pättidel on võimalus soetada illegaalseid relvi, peab olema ...
(loe edasi)
Loe kõiki (30)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee