(Teet Malsroos)

Eesti ühinemine Euroopa Liidu (EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) 2004. aastal on üks kestvama mõjuga otsuseid meie riigi ajaloos.

Pärast iseseisvuse taastamist seati ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga üheks Eesti välispoliitiliseks eesmärgiks, mida ei muutnud ükski koalitsioonivalitsus. Kui Euroopa Liiduga liitumise puhul valmistasid raskuseid peamiselt ühiskondlikud ümberkorraldused ja võimekus liiduga liituda, siis NATO puhul sõltus liitumine teiste riikide, eelkõige USA arvamusest. Riigis edukalt läbi viidud reformid ja innukas osavõtt rahvusvahelistest programmidest tõstis Eesti rahvusvahelist autoriteeti, tänu millele võis hakata mõtlema võimalikule liitumisele.

Eesti pingutused NATO suunal algasid 1994. aastal, kui ühineti rahupartnerlusprogrammiga „Partnerlus rahu nimel“. Euroopa Liidu suunal oli määravaks järgmine aasta, kui jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping ning Eestist sai Euroopa Liidu assotsieerunud liige. Samal aastal esitas Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise avalduse ja kaks aastat hiljem saime ametliku kutse Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele.

Läbirääkimised Euroopa Liitu astumiseks kestsid pea viis aastat ja lõppesid Brüsselis detsembris 2002. Samal aastal kandis vilja NATOsse pürgimine, kui Eesti sai ametliku kutse liitumisläbirääkimistele. 16. aprillil 2003 kirjutasid Euroopa Liidu 15 liikmesriigi ja 10 peatselt liituva riigi riigipead või valitsusjuhid ja välisministrid Ateenas Akropoli jalamil alla Euroopa Liiduga ühinemise lepingule. Eesti eest andsid allkirja Arnold Rüütel ja Kristiina Ojuland.

Sügisel 2003 pandi Eesti Euroopa Liiduga ühinemine rahvahääletusele. Eesti ajaloo seitsmendal rahvahääletusel ütles oma arvamuse 554 751 Eesti kodanikku. „Jah“ märkis hääletussedelile 66,92 protsenti kodanikest.

29. märtsil 2004 said NATO liikmesriigiks Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Balti riikide õhuruumi hakkasid rotatsiooni korras turvama NATO sõjalennukid, esimesena Belgia omad. 1. mail 2004 sai Eesti koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Pea 14 aastat pärast ühinemist võib tõdeda, et Euroopa Liidu ning NATO liikmelisus on Eesti arengu ja julgeoleku jaoks olnud määrava mõjuga. Eesti on maksnud ELi eelarvesse umbes üks miljard eurot ja saanud toetustena tagasi 4,5 miljardit enam, kui sisse maksti. Liidus on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning võtnud ELi integratsioonis pragmaatilise hoiaku. Selle aja jooksul on Euroopa Liidu toel rahastatud lugematu arv projekte ja ehitusi ning üheskoos NATO liitlastega kindlustatud Eesti julgeolekut viisil, milleks me üksinda poleks suutelised olnud.

Allikad:

· Eesti ajalugu: kronoloogia (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev 2015.

· Catlyn Kirna „Liitumine Euroopa ja NATO-ga“. Estonica, 02.12.2012.

· Eesti Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi Välisministeeriumi veebikülg: 07.10.2016.

· Tõnis Erilaid „Eesti rahvas valis Euroopa Liidu“. Õhtuleht, 15.09.2003.

Jaga artiklit

2 kommentaari

  /   07:12, 15. veebr 2018
teatsin ja nagin ette miis selles välja tuleb kujutasin ette jalle pean saama pudru sööma miis ajab oksele ja miis selles ühinemis sai majandus kriis peame olema kulakaid peame täitma europa nõudeit piirid on meiejaoks avatud saaks naha maailma oma pilkuga, hea on seal kus meid pole.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis