Kui mitte miski muu, siis vähemalt üks asi on inimeste teadvuses kindel olnud ja seda teavad lapsedki – numbrile 112 helistades saad sa abi ükskõik millal ja ükskõik millise ohtliku või ootamatu olukorra puhul. Tagantjärele on ilmsiks tulnud, et abitelefon ei pruugi sugugi mitte alati kättesaadav olla. Vähemalt jäid hätta need 151 Elisa klienti, kes püüdsid 24.jaanuaril päästekeskuse numbrile tagajärjetult helistada.

Võiks ju vabanduseks öelda, et tegijal ikka juhtub ning tehnika altvedamise eest pole keegi kaitstud, kuid tegu polnud lühiajalise katkestusega, sest helistada polnud võimalik terve päeva vältel. Alternatiiviks võinuks olla eemaldada telefonilt sim-kaart ja seejärel helistada, kuid ähmis inimesel ei pruugi see võimalus meeldegi tulla ning moodsatel mobiilidel ei ole sim-kaardi eemaldamine alati sugugi lihtne ettevõtmine.

Kuidas aga garanteerida, et elutähtsad teenused oleksid igal hetkel alati tagatud? Antud juhul ei avastanud viga mitte Elisa ise, nad ei teatanud veast ei oma kliente ega ka riigi infosüsteemi ametit RIA, kuigi elutähtsa teenuse osutajana pidanuks seda tegema. Et äriettevõtte huvides on toimunut pisendada või suisa maha vaikida, on näha alles nädalaid hiljem tulnud moka otsast vabandamisest. Loodetavasti pole tegu välisomanikega ettevõte üleolekutundega siinsete tarbijate ja riigi suhtes. Suurim kahju on aga moraalne, kui inimestel puudub kindlus, et hädaabinumber toimib igas olukorras.

Terve päeva kestnud ja märkamatuks jäänud katkestus paneb küsima, kes me ikka oleme tehnoloogia- ja kübermaailma musterriigiks. Sõltumata sellest, kas antud juhul oli rikke taga kellegi rumalus ja tähelepanematus või on ettevõttele laienemine üle jõu käivaks osutunud, on tegu tõsise julgeolekuriskiga. Meenutades pronksimässu aegset küberrünnakute lainet on tänagi vaja kindlust, et kellegi pahalase käsi ei ulatuks riigi oluliste teenuste toimimist kahjustama või rivist välja lööma. Kuigi RIA on Elisa puhul olnud mõistev, hoidunud sanktsioonidest ja piirdunud ettekirjutustega, jääb ometi õhku vastutuse küsimus.

Seniste andmete põhjal pole teada, et keegi oleks juhtunud tõttu tõsiselt viga saanud. Kuid vastutuse küsimus on sama õigustatud, kui hiljuti ööklubist oma jopet kätte mitte saanud noormehe õue pakase kätte külmuma jätmine. Mõlemal juhul jäi vajaka eelkõige hoolivusest oma kliendi suhtes, mis lõppkokkuvõttes oleksid võinud viia traagiliste tagajärgedeni.

Jaga artiklit

3 kommentaari

V
Virukas  /   19:56, 15. veebr 2018
Peab siis nutika külge traadijupi riputama et sellise asja kordumisel SIM-kaart kohe kätte saada
J
Jüri  /   17:23, 15. veebr 2018
Kui kogu tegevus on tehnikale rajatud, siis on tõrked paratamatud. IIsegi kosmoses lähevad laevad rikki. 100 % töökindlat sideoperaatorit pole olemas.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis