2
fotot
Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa (Tiina Kõrtsini)

Eestlased saavad välismaal oma muredega üha enam ise hakkama - selgub Välisministeeriumi kokkuvõttest möödunud aasta kohta. Enim tuli pakkuda abi isikut tõendavate dokumentidega seonduvalt ning nende väljastamise lihtustamiseks on ministeeriumil ka omad plaanid. Lisaks on siht jõuda naaberriikidega samale tasemele, pakkudes viisavabadust eksootilise Gambiaga.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa sõnul kasvas möödunud aastal konsulaarteenuste arv 2016. aastaga võrreldes kümme protsenti. Konsulaarteenuste all mõeldakse erinevaid teenuseid, mis on suunatud kas välismaal elavatele eestlastele, sinna reisivatele eestlastele või ka teiste riikide kodanikele, kes on Eesti e-residendid. Kokku tegelesid Eesti välisesindused ja aukonsuld ligi 98 600 erineva juhtumiga dokumentide väljastamisest rahalise abi edastamiseni. 

"[Konsulaarteenuste] kasv tuli peamiselt sellest, et me väljastame e-residentide kaarte saatkondadest," ütles Eesmaa, et see on tõstnud märkimisväärselt saatkondade koormust. Ta kirjeldas, et möödunud aastal anti välisesindustes kätte ligi 20 000 ID-kaarti ja passi. Neile lisaks anti välismaal kätte ka napilt alla 12 000 e-residendi kaardi. "Märgiks siinkohal ära, et Eesti soov on, et edaspidi saaksid e-residendid oma kaardid kätte välise teenusepakkuja käest," ütles Eesmaa. Tema sõnul loodetakse sarnane võimalus luua ka Eesti kodanikele ning lisaks kaalutakse passi saatmist ka posti teel. "Seaduses pole selleks juba praegu mingeid takistusi..." tõi Eesmaa välja.

Võrreldes ülemöödunud aastaga, vajasid välismaal viibivad eestlased konsulaarabiga seotud toiminguid kahe võrra vähem ehk 1348 korda. Suurima osa moodustasid asendusdokumentide väljastamised: neid anti välja 931 tükki. "Kui hakata uurima, mis on selle kasvu taga, siis [on selleks] pigem Eesti eesistumine ja sellega seotud rangem piirikontroll. Ehk väga suur osa kasvust on tulnud näiteks Soomest, kus tihtipeale lubatakse [inimesi üle piiri dokumendi] koopiaga või politsei tõendiga..." selgitas Eesmaa, et ilmselt otsustasid paljud passi kaotanud rangele kontrollile mõeldes asendusdokumendi kasuks.

Lisaks asendusdokumentidele, vajasid eestlased abi ka kuritegudega seonduvalt, õnnetuste ja haigustega seoses, surmajuhtumite, kinnipidamise ning isegi rahalise abiga seoses. "Kõikide puhul nende liikide osas on tegelikult aset leidnud numbrite vähenemine," ütles Eesmaa üldistele tendentsidele viidates. "Julgeksin üldsõnumina öelda seda, et eestlased saavad oma mureolukordadega välismaal paremini hakkama." Ta viitas, et Välisministeeriumi statistika kajastab vaid neid juhtumeid, mille puhul on pöördutud välisesinduste poole, sest kõikidest mureolukordadest ei pea ministeeriumi teavitama.

Abi on siiski vajatud: Eesmaa sõnul on välisesinduste poole pöördutud näiteks turismipettustega, kus inimesele on võõrriigis pähe määritud reise, mida tegelikult ei toimunudki. "Samuti [on aset leidnud] ka sellised tavapärased baaripettused, kus satutakse kahtlasesse baari ja arve tuleb tuhande euro ringi. Neid on nii lähiriikidest kui ka kaugematest," kirjeldab Eesmaa ja avaldab kahetsust, et tegeleda on tulnud ka perevägivallaga.

Eesmaa hinnangul keeruliseimateks ga need juhtumid, mis leiavas aset seal, kus Eestil ametlikke esindajaid pole. Kui mõelda 2017. aasta suurimatele väljakutsetele üleüldse, nimetab ta esmalt Indias vangistuses olnud laevakaitsjatega seonduva. "Samamoodi [juhtum] Afganistanis, kus peeti kinni Eesti filmirežissöör. Ja tegelikult oli veel üks juhtum ühes keerulises riigis, kus kaks Eestist pärit noormeest otsustasid, et nende reisimise liigiks on reisida ilma rahata. Nad sattusid ühte päris keerulisse riiki, kus Eestil pole välisesindust ja peeti seal kinni kahtlusega, et nad võivad olla välisvõitlejad..."

Kuid lisaks inimeste paremale hakkamasaamisele välismaal, on ministeeriumil ka teine rõõmusõnum: viisataotluste arv külastamaks Eestit on kasvanud varasemaga võrreldes 15 protsenti. "Ehk kõik need tingimused, mis tingisid viisataotluste languse 2014-2015, on hakanud taanduma," kirjeldas Eesmaa ja lisas, et viisataotluste langust soosid erinevad tegurid alustades Krimmi okupeerimisest, lõpetades Venemaa majandusliku seisuga. "Julgen öelda, et need tingimused, mis tõid esile selle languse, on hakanud taanduma. Peterburis oli suisa rekordaasta: oleme väga õnnelikud selle üle, et turistid on leidnud tee Eestisse."

Kui mõelda, kuhu edasi, annab Eesmaa vihje, et üheks järgmiseks püüdluseks on viisavabadus Aafrika lääneosas asuva Gambiaga. "Eesti kodaniku pass on päris hea pass – 122 riiki ja 21 ülemeremaad- ja territooriumi," toob ta välja nende riikide arvu, kuhu saab reisida viisavabalt. Ta lisab aga, et Läti ja Leedu on aga passide paremusjärjestuse tabelis meist koha võrra eespool: "Selleks riigiks on Gambia, mille võrra nad on eespool… Me nüüd igal juhul üritame seda Gambiat ka uurida, et jõuda Lätile ja Leedule järele," muheles ta lisades, et läbirääkimiste tarbeks tuleb leida argumendid, miks Gambia viisavabadust tahtma peaks.

Kunta Kinteh' saar ja vana saarekindluse varemed, Gambia ajalooline vaatamisväärsus (AFP / Scanpix)

Jaga artiklit

10 kommentaari

T
talv  /   00:04, 16. veebr 2018
Kas on mandinka keele oskajaid? Kirjaoskamatu aafriklane teeb suure narkoäri uurijatele peavalu ...
https://www.ohtuleht.ee › Uudised › Uudised | Eesti uudised
8 févr. 2018 - Harju maakohus vahistas hiljuti kirjaoskamatu Gambia kodaniku, keda kahtlustatakse suures narkoäris.
E
esimene pääsuke  /   00:02, 16. veebr 2018
Vajatakse mandinka keele tôlki Gambia kodanikule.
Kirjaoskamatu aafriklane teeb suure narkoäri uurijatele peavalu ...
https://www.ohtuleht.ee › Uudised › Uudised | Eesti uudised
Traduire cette page
8 févr. 2018 - Harju maakohus vahistas hiljuti kirjaoskamatu Gambia kodaniku, keda kahtlustatakse suures narkoäris.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis