Kuidas hinnata olukorda, kui Eestis on 42 000 lapsevanemat, kel on õigus saada teiselt vanemalt elatusraha ning samal ajal selle 12 000 võlgnikku? Lihtsaim ja emotsionaalseim oleks öelda, et need on enesekesksed ja hoolimatud rongavanemad. Sellise hinnangu vastu räägib aga asjaolu, et võlgnikke on tervelt kolmandik neist, kes peaksid elatist maksma. Et Eestis on selle suurus pool miinimumpalka, siis selles konks peitubki.

Miinimumpalk on poliitiliste otsuste tulemusena väga kiiresti kasvanud, 290 eurolt 2012. aastal praegusele 500 eurole. Kellelgi ei saa olla midagi selle vastu, et üksi lapsi kasvataval vanemal oleks selleks piisavalt raha. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et sugugi mitte kõigil palgasaajail pole sissetulek kasvanud miinimum- või keskmise palga suurenemisega samas tempos.

Mulluse kolmanda kvartali 909 euro suurune mediaanpalk tähendab, et selle teenijal jääb pärast kahele lapsele elatise maksmist kätte 300 eurot, kolme lapse puhul aga 50. Vaevalt oli seadusandja sooviks elatusraha maksjate näljasurma mõistmine, kuid just sellisele olukorrale viimane näide viitabki. Lihtne on öelda, et otsige endale tasuvam töö, kuid paraku on kurb tõsiasi, et pooled palgasaajad teenivad alla mediaanpalga.

Samas paraneb elatusraha saava vanema rahaline seis märgatavalt, eriti madalapalgalistel. Selleski pole midagi halba, kuid seadus näeb ette, et mõlemad vanemad peavad võrdselt panustama. Kui kahe-kolme lapsega üksikvanem paneb omaltki poolt nõutava summa, teeb see koos elatusrahaga juba üsna ebareaalsena tunduvad 1000–1500 eurot kuus. Pole siis ime, kui elatise maksjaid huvitab, kas tõesti kulutatakse see raha ainult laste peale.Selle saaja ei pea ju aru andma.   

Olukorras, kus riik on huvitatud sündivuse tõusust, võib praegune elatusrahasüsteem olla iibe pidur. Vaevalt soovitakse, et pragmaatiliselt mõtlev noor loobuks lahutuste kõrget protsenti arvestades laste muretsemisest, et vältida hilisemat elatislõksu langemist.

Paljukirutud nõukaajal sõltus elatusraha suurus laste arvust, olles 25, 33 või 50 protsenti palgast. See oli mõistuspärasem ja jättes ka elatise maksjale ellujäämiseks vajaliku osa alles.

On selge, et senine süsteem vajab remonti. Milleni viib aga üle vindi keeratud maksukoormus, on näha praeguse aktsiisipoliitika ja alkoralligi puhul. Maksja rahalisi võimalusi rohkem arvestav elatusrahasüsteem, mis laseks tal ellu jääda, võib olla võluvits, mis vähendaks võlglaste suurt arvu.

Jaga artiklit

10 kommentaari

J
Ja elajad tuleb  /   19:54, 16. veebr 2018
elatise abil elus hoida!
J
jah  /   19:40, 14. veebr 2018
Riik panustab ainult kurjategijate sotsiaalsele heaolule- need on kõige piiratuma tegevusvõimega seltskond! Kui ma omadega enam hakkama ei saa, siis liitun ka nendega- piiratud liikumine, valus ja raske see on, aga peavari, toit ja arstiabi on kindlustatud! Dementsete ja mujal pansionaadis oled samadel tingimustel oma raha eest!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis