Marko Mihkelson ja Sven Mikser (Foto Erik Peinar)

Riigikogus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud välispoliitika arutelul võttis välisminister Sven Mikseri järel sõna riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. 

Mihkelson pidas murettekitavaks, et demokraatlike väärtuste ja poliitiliste vabaduste üha sagenev piiramine vähendab kogu maailma reeglitepõhist sidusust ja loob eeldusi suurkonfliktide puhkemiseks. „See sunnib erilisele tähelepanule eeskätt vaba maailma piirimail olevaid väikeriike nagu Eesti,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on vaba ühiskonna väärtusruum aina ahenemas ja selle tulemusena on üle maailma rünnaku all vabad ja ausad valimised, vähemuste õiguste kaitse, sõnavabadus ja õigusriigi põhimõtted. Kõige kriitilisem on tema sõnul asjaolu, et tänases vabas maailmas puudub selge liider ja eestkõneleja.  

Euroopa Liidu tulevikuaruteludes peaks Mihkelsoni sõnul olema rohkem ruumi sellele, mis tegelikult ühendab vabatahtlikku liitu astunud liikmesriike ning mis on see idee, mille nimel oleksid Euroopa rahvad ühenduse eest valmis väljas olema. „Mida vähem on bürokraatlikkust Euroopa Liidu välissuhetes, seda usutavam ja jõulisem on ka ühenduse sõnum rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson peatus välisteenistuse tugevdamisel ja rõhutas välisteenistuse rolli, mille tähendus on muutunud võrdeliselt maailma võrgustumisega. Ta märkis, et Eesti välisteenistuse tegevuskulud on juba praegu näiteks enam kui kümme korda väiksemad kaitsekuludest, ulatudes selle aasta riigieelarve mahust vaid 0,5 protsendini võrrelduna sajandi alguse ligi ühe protsendiga.

Mihkelson tõi oma kõnes esile, et väliskaubanduspoliitika kujundamisel peaks Eesti järgima maailmakaubanduses edukate ja meile sarnaste riikide kogemust nagu näiteks Hollandi, Belgia, Soome ja Rootsi. Kõigis nendes riikides on väliskaubanduse eest peavastutajaks välisministeerium, kus lisaks välisministrile on ametis väliskaubanduse eest vastutav minister.

Mihkelsoni sõnul on väliskomisjoni töös olulisel kohal ka strateegiline kommunikatsiooni, sest vaba ühiskond on üha enam välise mõjutustegevuse sihtmärgiks ja see on otseselt seotud riigi julgeoleku ja ühiskonna sidususega. Ta avaldas toetust valitsuse otsusele eraldada strateegilise kommunikatsiooni arendamiseks ja meie ühiskonna vastu suunatud mõjutustegevuse tõkestamiseks täiendavad lisavahendid.

Välispoliitika arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist, Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Jaga artiklit

12 kommentaari

T
Täpselt  /   17:28, 14. veebr 2018
ÕL piirab juba ammu inimeste sõnavabadust!
M
mis  /   09:49, 14. veebr 2018
asi on selge liidriga demokraatia? See, et demokraatia mõiste on devalveerunud on ammugi selge ja las selgub parim valitsusvorm ausas konkurentsis!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis