Maailm

ISEGI MOŠEES: mosleminaisedki võitlevad ahistajate vastu (26)

Toimetas Greete Kõrvits, 12. veebruar 2018, 19:12
Mosleminaised koos kaslasest külalisega India mošees.Foto: Reuters / Scanpix
Mosleminaiste sotsiaalvõrgustike kontodel on hakanud levima uus häšštääg: #MosqueMeToo. Ahistamisvastasest sotsiaalsest liikumisest on innustust saanud ka usklikud moslemid, keda ahistatakse isegi pühapaikades, kus naised on täielikult kaetud ning palvetavad eraldi kohas.

BBC kirjutab liikumisest #MosqueMeToo, mis tõlkes on #MošeeMinaKa. Populaarsest ahistamisvastasest loosungist #metoo ehk #minaka on välja arenenud sõsarliikumine, mis pöörab tähelepanu sellele, et islamiusku naised ei ole ahistamise eest kaitstud ka väga tagasihoidlikes rõivais ega isegi mošees palvetamise ajal.

Liikumise taga on Egiptuse päritolu ameeriklanna Mona Eltahawy, kes rääkis enda ahistamiskogemusest palverännaku ajal Mekasse. Ka teised naised läksid häšštäägiga kaasa, rääkides sellest, kuidas palveteel naisi kas katsuti, puudutati või hõõrus mõni meesterahvas end naiste vastu.

Samal teemal

Üks traditsioonilise islami alustalasid on naiste tagasihoidlikkus ja keha varjav rõivastus. Paljud mosleminaised peavad pead katma juba väga noorelt ning neile õpetatakse, et see kaitseb neid meeste soovimatute pilkude ja lähenemiskatsete eest. #MosqueMeToo pöörab aga tähelepanu sellele, et ahistaja on ahistaja ka siis, kui oled igati tagasihoidlik ja vaoshoitult rõivastatud. Samuti kritiseerivad mitmed liikumisele vastanud naised seda, et tagasihoidlikkuse rõhutamisega pannakse vastutus naise õlgadele, mitte ei jää süüdlaseks ahistaja ise.

Mitmed Iraani, Saudi Araabia, Egiptuse ja Afganistani naised on sotsiaalmeedias avaldanud, et hoolimata pikkadest rüüdest ning nägu varjavatest kehakatetest satuvad nad ikka seksuaalse ahistamise ja rünnakute ohvriks. Ning isegi pühakojas mošees, kuhu inimesed lähevad palvetama, ei pruugi nad ligitikkujate eest kaitstud olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee