4
fotot
UHKE RAHVAS: pidurüüs Vilnius taasiseseisvuspäeval 11. märtsil. (AFP)

Oleme tunnistajateks ajaloolistele sündmustele – kõik Läänemere idarannikul olevad ja sada aastat tagasi Vene keisririigi rüpest lahku löönud rahvad on juba tähistanud või tähistavad omariikluse sajandat juubelit. Kaks kuud tagasi andis avapaugu Soome ja nüüd on järg Leedu käes, kes peab reedel, 16. veebruaril oma vabariigi juubelit üsna omapärasel moel. Eesti, Poola ja Läti ootavad oma järge.

16. veebruari nimetavad oma mineviku üle uhked leedulased riigi taastamise deklaratsiooni päevaks. Oma kohalolekuga austavad reedest pidupäeva ka meie president Kersti Kaljulaid ja tema Läti kolleeg Raimonds Vējonis.

Leedulased on lahke rahvas ja kutsuvad kõiki võimalusel oma juubelipeost osa võtma. Seoses 100. aasta juubeliga on oluline teema, et taasavastati Leedu Vabariigi iseseisvusdeklaratsioon. „Keskne sümbol 16. veebruari tähistamisel on leedukate jaoks 1918. aasta iseseisvusdeklaratsioon ja selle allkirjastajate mälestamine,“ räägib Vilniuse Eesti suursaatkonna konsul Siim Krispin Õhtulehele.

„Eelmisel aastal korraldati suurejooneline kampaania vahepeal kaotsiläinud algse deklaratsiooni leidmiseks ja üks originaaleksemplaridest avastatigi Saksamaalt diplomaatilisest arhiivist. See on nüüd Saksamaa välisministeeriumi loal ajutiselt välja pandud Vilniuse vanalinnas asuvas Allkirjastajate majas,“ jutustab diplomaat.

LEEDU VABARIIGI SÜNNITUNNISTUS: president Dalia Grybauskaitė ja esimene Nõukogude järgne president Vytautas Landsbergis 17. jaanuaril Berliini arhiivist leitud dokumendi ees. (AFP)

„Allkirjastajate endi elukäik meenutab meile Baltimaade teiste poliitikute saatust pärast 1940. aastat – osa hukati, osa suri vangistuses, osa oli elu lõpuni eksiilis Lääne-Euroopas või USAs. Allkirjastajate hulka kuulusid ka Leedu esimene ja teine president Antanas Smetona ja Aleksandras Stulginskis. 16. veebruari üritused algavad allkirjastajate mälestamisega Rasose surnuaial,“ ütleb Krispin. 

Tartu ülikooli politoloogia doktorant, Vilniuses elav leedulane Lukas Pukelis ütleb Õhtulehele, et Leedus traditsiooniliselt tähistatakse taasiseseisvumise päeva 11. märtsi rohkem kui 16. veebruari.

Leedu ühiskonnateadlane Lukas Pukelis (Erakogu)

„See on enamasti seepärast, et Leedu riik on ühel või teisel moel juba eelnenud 1000 aasta jooksul olemas olnud, seega pole 1918. aastal riikluse loomine leedulastele nii oluline kui lätlaste või eestlaste jaoks,“ selgitab Pukelis.

„Lisaks on paljudel inimestel väga sügav ja isiklik suhe 11. märtsiga, kuna nad olid ise osalised Leedu sõltumatuse taastamisel. Seetõttu tuntakse hingesugulust rohkem selle kuupäevaga,“ lisab ühiskonnateadlane.

„Meil ei ole üldse sellist sõjaväeparaadi, nagu Eestis. Vähemalt puudub selline traditsioon. Küll aga on noorte patriootide marsid,“ vastab ta küsimusele, kuhu jääb Eestis nii oluline tähtpäeva osa nagu kaitseväeparaad.

„Isegi siis, kui Leedus on sõjaväeparaadid, siis on nad palju väiksemad [kui Eestis] – vaid mõned üksikud jalaväeüksused ilma rasketehnika ja muu selliseta,“ lisab Pukelis.

Teistmoodi ajalugu ja traditsioonid kui Eestis

Eestis on tähtsaim omariiklusega seotud püha 24. veebruar. Kuigi iseseisvuspäeva tiitilit võiks kanda 28. november, sest just siis 100 aastat tagasi kuulutas demokraatlikult valitud Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis.

Leedus armastatakse oma riiki ja leedulased tähistavad oma riiklusega seotud tähtpäevi innukalt, kuigi nende jaoks pole 16. veebruar, mil kuulutati välja Leedu Vabariik, nii oluline päev, nagu meile 24. veebruaril tähistatav vabariigi aastapäev. Katedraali väljakul toimuvad tasuta kontserdid. Sel päeval on suletud bürood ja valitsusasutused. Lisaks Vilniusele toimuvad kõigis suuremates linnades festivalid, peetakse patriootlikke kõnesid ja korraldatakse rongkäike. Sel päeval on tasuta avatud muuseumid. Kodanike ja linnakülaliste ringiliikumise soodustamiseks pidustuste ajal on kogu Vilniuse linnatransport tasuta, sest autoliiklusele valitsevad piirangud.

Märksa olulisemaks tähtpäevaks peetakse paljukannatanud rahva seas 11. märtsi 1990: päeva, mil Leedu esimese liiduvabariigina kuulutas välja sõltumatuse Nõukogude Liidust. Suursugusel rahval on suur ajalugu ja ei ole unustatud oma suurvürstiriiki, sellega seoses on suur rahvapidu 6. juulil – Leedu esimese kuninga Mindaugase kroonimispäev 1253. aastal.

Leedu tähtsaimad – 1000. aasta pidustused peeti juba aastal 2009.

LEEDU VABARIIK 100 PROGRAMM 16. VEEBRUARIL

08.30 Deklaratsiooni Allkirjastajate mälestuse austamine Rasose kalmistul
10.00 Leedu noorte patriootide marss „Omariikluse teed järgides“ Katedraali väljakult Rasose kalmistule
12.00 Eesti, Läti, Leedu lippude heiskamise tseremoonia Simonas Daukantase väljakul presidendipalee ees ja president Dalia Grybauskaitė kõne
12.00 Kaunases: pidulik tseremoonia ja Vytatutase ristilipu heiskamise tseremoonia Vytatutas Suure-nimelise sõjamuuseumi aias
12.30 Leedu kirikukellade ühismäng „Gloria Lietuvai“ Katedraali väljakul
13.00 Pidulik missa Vilniuse katedraalis Leedu juhtkonnale ja nende külalistele
14.30 „Deklaratsiooni rõdu“ – 16. veebruari tähistamine Allkirjastajate majas
15.30 Vabadusvõitlejate austamistseremoonia Leedu metsavendade juhi ja riigi neljanda presidendi Jonas Žemaitis-Vytautase mälestusamba juures kaitseministeeriumi esisel väljakul
17.00 100 sümboolse tõrviku rongkäik linna südames mööda Gediminase puiesteed Katedraali väljakult kuni Vabadusplatsini
18.00 President Dalia Grybauskaitė võõrustatav gala-kontsert „Gloria Lietuvai“ Leedu rahvuslikus ooperi- ja balletiteatris, mida kantakse üle ka avalikel ekraanidel ja televisioonis
19.00 Pidulik kontsert „Laulev Leedu“ Katedraali väljakul

Vaata põhjalikumalt SIIT

Leedulased tähistamas NLiidust vabanemise 25. aastapäeva 11. märtsil 2015 Vilniuses. (AFP/Scanpix)

Jaga artiklit

25 kommentaari

M
Mina  /   15:26, 14. veebr 2018
Mida pakutakse meil lihtrahvale? Kas ladviku pidutsemise pealtvaatamine ongi peamine?
  /   12:50, 14. veebr 2018
Leedu aastapäev ikka kodus ,aga mei lähme Lätti tähistama-niisugune on olukord Eestimaal ja paljud ju Soomes ja mujal,seega vabariigi aastapäev ongi justkui internatsionaalne

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis