Maailm

Täiendatud kommentaaridega!

TEISTMOODI PÜHA: Leedu tähistab reedel vabariigi 100. aastapäeva suurte rahvapidustustega (25)

Denes Kattago, 14. veebruar 2018, 08:58
UHKE RAHVAS: pidurüüs Vilnius taasiseseisvuspäeval 11. märtsil.Foto: AFP
Oleme tunnistajateks ajaloolistele sündmustele – kõik Läänemere idarannikul olevad ja sada aastat tagasi Vene keisririigi rüpest lahku löönud rahvad on juba tähistanud või tähistavad omariikluse sajandat juubelit. Kaks kuud tagasi andis avapaugu Soome ja nüüd on järg Leedu käes, kes peab reedel, 16. veebruaril oma vabariigi juubelit üsna omapärasel moel. Eesti, Poola ja Läti ootavad oma järge.

16. veebruari nimetavad oma mineviku üle uhked leedulased riigi taastamise deklaratsiooni päevaks. Oma kohalolekuga austavad reedest pidupäeva ka meie president Kersti Kaljulaid ja tema Läti kolleeg Raimonds Vējonis.

Samal teemal

Leedulased on lahke rahvas ja kutsuvad kõiki võimalusel oma juubelipeost osa võtma. Seoses 100. aasta juubeliga on oluline teema, et taasavastati Leedu Vabariigi iseseisvusdeklaratsioon. „Keskne sümbol 16. veebruari tähistamisel on leedukate jaoks 1918. aasta iseseisvusdeklaratsioon ja selle allkirjastajate mälestamine,“ räägib Vilniuse Eesti suursaatkonna konsul Siim Krispin Õhtulehele.

„Eelmisel aastal korraldati suurejooneline kampaania vahepeal kaotsiläinud algse deklaratsiooni leidmiseks ja üks originaaleksemplaridest avastatigi Saksamaalt diplomaatilisest arhiivist. See on nüüd Saksamaa välisministeeriumi loal ajutiselt välja pandud Vilniuse vanalinnas asuvas Allkirjastajate majas,“ jutustab diplomaat.

LEEDU VABARIIGI SÜNNITUNNISTUS: president Dalia Grybauskaitė ja esimene Nõukogude järgne president Vytautas Landsbergis 17. jaanuaril Berliini arhiivist leitud dokumendi ees.Foto: AFP

„Allkirjastajate endi elukäik meenutab meile Baltimaade teiste poliitikute saatust pärast 1940. aastat – osa hukati, osa suri vangistuses, osa oli elu lõpuni eksiilis Lääne-Euroopas või USAs. Allkirjastajate hulka kuulusid ka Leedu esimene ja teine president Antanas Smetona ja Aleksandras Stulginskis. 16. veebruari üritused algavad allkirjastajate mälestamisega Rasose surnuaial,“ ütleb Krispin. 

Tartu ülikooli politoloogia doktorant, Vilniuses elav leedulane Lukas Pukelis ütleb Õhtulehele, et Leedus traditsiooniliselt tähistatakse taasiseseisvumise päeva 11. märtsi rohkem kui 16. veebruari.

Leedu ühiskonnateadlane Lukas Pukelis.Foto: Erakogu

„See on enamasti seepärast, et Leedu riik on ühel või teisel moel juba eelnenud 1000 aasta jooksul olemas olnud, seega pole 1918. aastal riikluse loomine leedulastele nii oluline kui lätlaste või eestlaste jaoks,“ selgitab Pukelis.

„Lisaks on paljudel inimestel väga sügav ja isiklik suhe 11. märtsiga, kuna nad olid ise osalised Leedu sõltumatuse taastamisel. Seetõttu tuntakse hingesugulust rohkem selle kuupäevaga,“ lisab ühiskonnateadlane.

„Isegi siis, kui Leedus on sõjaväeparaadid, siis on nad palju väiksemad [kui Eestis] – vaid mõned üksikud jalaväeüksused ilma rasketehnika ja muu selliseta,“ lisab Pukelis.

Teistmoodi ajalugu ja traditsioonid kui Eestis

Eestis on tähtsaim omariiklusega seotud püha 24. veebruar. Kuigi iseseisvuspäeva tiitilit võiks kanda 28. november, sest just siis 100 aastat tagasi kuulutas demokraatlikult valitud Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis.

Leedus armastatakse oma riiki ja leedulased tähistavad oma riiklusega seotud tähtpäevi innukalt, kuigi nende jaoks pole 16. veebruar, mil kuulutati välja Leedu Vabariik, nii oluline päev, nagu meile 24. veebruaril tähistatav vabariigi aastapäev. Katedraali väljakul toimuvad tasuta kontserdid. Sel päeval on suletud bürood ja valitsusasutused. Lisaks Vilniusele toimuvad kõigis suuremates linnades festivalid, peetakse patriootlikke kõnesid ja korraldatakse rongkäike. Sel päeval on tasuta avatud muuseumid. Kodanike ja linnakülaliste ringiliikumise soodustamiseks pidustuste ajal on kogu Vilniuse linnatransport tasuta, sest autoliiklusele valitsevad piirangud.

Märksa olulisemaks tähtpäevaks peetakse paljukannatanud rahva seas 11. märtsi 1990: päeva, mil Leedu esimese liiduvabariigina kuulutas välja sõltumatuse Nõukogude Liidust. Suursugusel rahval on suur ajalugu ja ei ole unustatud oma suurvürstiriiki, sellega seoses on suur rahvapidu 6. juulil – Leedu esimese kuninga Mindaugase kroonimispäev 1253. aastal.

Leedu tähtsaimad – 1000. aasta pidustused peeti juba aastal 2009.

LEEDU VABARIIK 100 PROGRAMM 16. VEEBRUARIL

Vaata põhjalikumalt SIIT

Leedulased tähistamas NLiidust vabanemise 25. aastapäeva 11. märtsil 2015 Vilniuses.Foto: AFP/Scanpix

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee