Selletalvine gripilaine on toonud kaasa juba 12 inimese surma, kuid haigestumus pole asjatundjate sõnul veel kõrgpunkti jõudnudki. Eelmise hooajaga kaasnes 47 gripisurma. Peaaegu sama palju oli eelmisel aastal liikluses hukkunuid – 48 inimest. Käesoleval aastal on liikluses hukkunud juba kümme inimest ning sellest piisas, et hakata üle vaatama teehoolduse nõudeid. Milliseid samme on Eestis astutud aga gripisurmade vähendamiseks, kui liikluses ja gripi tõttu hukkub aastas samapalju inimesi?

Kogu elanikkonna tasuta gripi vastu vaktsineerimist meie riik ei paku. Eestis on peale liiklussurmade vähendamise programmi ka efektiivselt tööle hakanud tulesurmade vähendamise programm koos suitsuandurite olemasolu kontrolli ja vajadusel nende omavalitsuste või päästeameti kulul paigaldamisega. On uppumissurmade vähendamise programm koos teavitustöö ning päästerõngaste paigaldamisega ujumiskohtadesse. Gripivastane vaktsineerimine on aga jäetud igaühe enda mureks. Arvestades ühe vaktsineerimise hinnaks 10–15 eurot, läheks kõigi soovijate tasuta vaktsineerimine maksma kümmekond miljonit. Tegu pole ulmelise summaga, kui arvestada võrdluseks, et idapiiri väljaehitamine kallines hoobilt 120 miljoni võrra ning alkoholiaktsiisi alalaekumine oli 55 miljonit.

Muidugi tuleb viiruste hooajal propageerida sagedast kätepesu, samuti võib tööandja vabatahtlikult oma kulul töötajaid vaktsineerida ja hüvitada töötajate haiguspäevi. Samas sunnib riiklik haiguspäevade tasustamise poliitika inimesi pooltõbisena tööl käima, millega kaasneb nakkuse laiem levik. Neid otseseid ja kaudseid kulusid kokku arvestades tuleks summa kindlasti tunduvalt suurem kui kümmekond miljonit vaktsineerimisprogrammiks.

Läinud gripihooajal olid pooled grippi surnutest ja kolmandik intensiivravi vajanutest hooldekodude patsiendid – ilmne märk, et just selliste asutuste jaoks peaksid spetsialistid välja töötama ühtse vaktsineerimiskorra. Sest ühine nimetaja kõigi gripisurmade puhul on tõsiasi, et keegi surnutest polnud vaktsineeritud.

Tasuta gripivastane vaktsineerimine olevat jõukohane vaid väga rikastele riikidele ning Eestile polevat see kriitikute sõnul praegu taskukohane. Eespool toodud näidete taustal on selliste hinnangutega raske nõustuda. Kõik oleneb prioriteetide seadmisest – kas riik soovib analoogselt liiklus-, tule- ja muude surmadega vähendada ka gripisurmade arvu või mitte.    

Jaga artiklit

9 kommentaari

O
on  /   01:10, 16. veebr 2018
alles juhtkiri-gripisurmad nõuavad...riigile kasulik kui vähem pensione maksta, vanad ei pea ju palju vastu ka vaktsiinile, see võtab ka maha nagu noti...kõige parem vaktsiin on immuunsüsteem ja karastamine, pesemine jaheda veega, nagu vanasti 60.tel.koolis õpitud tõed, muidugi küüslauk-sibul lisaks.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis