Repliik

Vastukaja | Miks ei saa kooseluseadust panna rahvahääletusele? (99)

Kristel Rannaääre, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht, 11. veebruar 2018, 19:05
 INTI OCON
Kooseluseadus võeti 2014. aastal vastu 40 poolt- ja 38 vastuhäälega. Seadus jõustus 2016. aastal ilma rakendusaktideta. See seadus annab Eestis esimest korda samast soost partneritele võimaluse registreerida oma kooselu ja saada sellele riiklik tunnustus.

Kooseluseadus kaitseb partnerite varasuhteid, võimaldab peresisest lapsendamist jpm. Aktide puudumine tähendab aga seda, et kooseluseadusega reguleeritud igapäevaseid toiminguid võib olla keeruline teha. Näiteks, kui kellelgi on vaja tõestada, et nad on registreeritud kooselus, peavad nad selleks ette näitama kooselulepingu, sest erinevalt abielust pole see kantud registrisse. Praktikas tähendab see, et koosellunu peab kooselulepingut kaasas kandma.

Rakendusaktide puudumine ja poliitikute korduv sooviavaldus kooseluseadust tühistada on mitu korda tõstatanud küsimuse, kas ei oleks õige panna kooseluseadus rahvahääletusele, uurida välja, mida rahvas tahaks, ning panna teemale punkt.

Eesti on demokraatlik riik, kus kõrgem võim kuulub rahvale. Seetõttu võibki osale inimestest tunduda, et kooseluseaduse asjus rahvahääletuse korraldamine on igati loogiline valik. Näiteks toimus 2003. aastal rahvahääletus, et otsustada, kas Eesti astub Euroopa Liitu. Eesti liitumine Euroopa Liiduga oli riiklik küsimus, mis puudutab meid kõiki. Seega oli rahvahääletus igati õigustatud. Kooseluseadus ei mõjuta aga otseselt kõigi Eesti elanike käekäiku, vaid ühe vähemusgrupi õigusi, kohustusi ja vabadusi. Seetõttu oleks vale lubada enamusel otsustada elanikkonna väiksema grupi üle, kelle õiguste ja vabaduste olemasolu neid ei puuduta ning kelle probleemide spetsiifikaga nad ilmselt väga kursiski pole.

Demokraatliku otsustusprotsessi eesmärk on, et osalejad jõuavad üksmeelele, mitte enamuse tahte kehtestamine vähemuse üle. Lühidalt öeldes tähendab see, et enamus ei otsusta vähemuste õiguste ja vabaduste üle.

Viimastel aastatel oleme siiski näinud riike, kus vähemuste õiguste üle on otsustatud rahvahääletusega, näiteks Iirimaal ja Austraalias. Rahvahääletusest hoolimata on ka nemad tõdenud, et vähemuste õigused ei tohiks oleneda enamuse tahtest – seda vaatamata asjaolule, et tänu rahvahääletusele saavad neis riikides samast soost partnerid abielluda.

Demokraatlikku ühiskonda tunneb sellest, kui hästi osatakse kaitsta vähemusi. Demokraatiat ei tohi kasutada selleks, et enamus saaks läbi suruda oma tahtmist, vaid selleks, et inimesed võtaksid vastutuse oma otsuste eest ning mõistaksid oma otsuste tagajärgi, näeksid nii-öelda suurt pilti. See on võimalik vaid juhul, kui inimesed kasutatavad oma häält vastutustundlikult ning räägivad kaasa otsustes, mis puudutavad otseselt neid endid.

99 KOMMENTAARI

s
Sedasi 14. veebruar 2018, 04:16
Reformistlik valitsus kaotas kõik rahvahääletused ära, isegi presidenti ei saanud rahvas valida, mis siis muust rääkida. nad valisid enda jaoks presidendi, kes ei sekkunud nende valede otsuste tegemisse, mis viisid meie paljud inimesed vaesusesse.
k
Kaine mõistusega 12. veebruar 2018, 19:15
Kui selle LGBTjne ühingu TEGEVJUHT ajab niisugust rumalat demagoogiat, mida on siis sellel ühingul üldse loota? Kui midagi tahetakse saavutada, siis t...
(loe edasi)
Loe kõiki (99)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee