21. veebruaril 2007 sai Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi rõõmustada programmi kümnendat sünnipäeva üle. (Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia)

21. veebruaril 1996 kuulutas president Lennart Meri teleesinemises ametlikult välja programmi „Tiigrihüpe“ ehk Eesti täieliku arvutistamise kava. See oli tõeline infotehnoloogiline (IT) revolutsioon: pandi alus e-ühiskonnale.

Eestile palju edu ja tuntust toonud projekti idee avalikustas 1995. aastal toonane suursaadik USAs, Toomas Hendrik Ilves. Ilvese mõte oli Eesti väiksust ära kasutades jõuda ainsa tiigrihüppega arenenud riikidest ette ja esitleda ennast maailmale kui kõige haritumate kodanikega riiki. Selleks piisanuks Eesti keskkoolide varustamisest 17 000 arvutiga, et tagada õpilastele neljandikuks päevast ligipääs arvutile. Nii omandataks elementaarne arvutioskus mitte ainult ühiskonna kõige haritumas kihis, vaid kogu Eesti hüppaks kahe jalaga 21. sajandisse.

Nii põhimõtteliselt läkski. Aasta pärast väljakuulutamist, 21. veebruaril 1997, loodi Tallinnas rahvusraamatukogus rahvusliku programmi „Tiigrihüpe“ sihtasutus. Selle eesmärkideks oli aidata õpetajatel omandada arvutikasutamisoskust ning rakendada moodsaid info- ja sidetehnoloogia võimalusi aine õpetamisel, toetada interaktiivset koolitust ja koolide ligipääsu internetile ning edendada eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja loodust käsitleva tarkvara loomist.

Järgneva viie aasta jooksul varustati kõik Eesti koolid uute arvutite, interneti püsiühenduse ja vastava õpitarkvaraga. Arvutikoolituse läbis üle 11 000 õpetaja, kelle jaoks käivitati suhtlemist ja koostööd toetav internetiportaal. Uuel sajandil pöörati põhitähelepanu õpetajate ettevalmistamisele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamisele õppetöös.

„Tiigihüpe“ ei jäänud ainult üldhariduskoolidele suunatuks. Programmi raames edendati infotehnoloogia kasutusele võtmist ka teistes haridust andvates asutustes: alusharidusest kõrg- ja kutsehariduse ning elukestva õppeni välja. Käivitati ka infoühiskonda tutvustavad ja arvutikasutamist propageerivad Eesti eri piirkondi läbivad suvised „Tiigrituurid“, mis osutusid väga populaarseteks. Arvutikasutamise õppeprogrammidest said osa võtta kõik.

Programmi mõju Eesti infotehnoloogilisele arengule on olnud määrav. Tänapäevaste IKT-vahendite kasutamisoskuse igapäevase arendamise tulemusel on üles kasvanud põlvkond, kes on juba andnud silmapaistva panuse Eesti IT-eduloosse. „Tiigrihüppest“ on aga saanud Eesti IT-revolutsiooni sünonüüm.

Allikad:

·        Anu Jõesaar ja Kalle Muuli „Ilves kavandab Eestile tiigrihüpet uude sajandisse“. Noorte Hääl, 14.02.1995.

·        XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981–31.12.2000 / (aluskäsikiri: Mati Graf ). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

·        Tiigrihüppe programm Eesti üldhariduskoolis (koostaja Margus Kurm). Riigikontrolli kontrolliaruanded: 31.03.2003.

Jaga artiklit

8 kommentaari

T
Tiit  /   09:14, 10. veebr 2018
Nüüdseks on tiiger rasva läinud, nurrub ja tukub vana rasva peal.
  /   09:12, 10. veebr 2018
kõige rängam sündmust eestis majandus kriis

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis