Kui vahepealsetest uudistest jäi mulje, et kellakeeramise lõpetamine on sama hästi kui otsustatud, siis tegelikult nõuab Euroopa Parlament komisjonilt suveaja mõju põhjalikku uurimist. Alles seejärel tuleb vajadusel kõne alla läbivaatamisettepaneku esitamine.

Kas suveaja temaatika uppumine bürokraatia rägastikku on hea või halb uudis, sõltub hindaja positsioonist. Kuna praegu keerame kella kaks kord aastas, siis on rohkem kuulda kriitikute hääli, kes räägivad selle kahjulikkusest inimese tervisele. Omal ajal suveaega kasutusele võttes kaalus just eeldatav majanduslik kasu üles võimalikud kõrvalmõjud või ei osatud ohte inimese tervisele veel ette näha.

Nüüdseks on tollal põhiargumendina välja käidud elektrienergia kokkuhoid ära langenud, kuna Euroopa Liit on hõõglampide asemele sundinud säästlikumad valgusallikad. Kuid lambivalgusest märksa olulisem on päevavalgus.  Suveaeg annab meile õhtuti tunni võrra rohkem päikesevalget aega ning see on tugev argument kellakeeramise kasuks. Osutite nihutamata jätmisel oleksid õhtud pimedamad, samas poleks kellelgi kasu sellest, kui suvehommikutel tõuseks päike kella viie asemel veel tund aega varem.

Kui soovime kellakeeramist igal juhul vältida, siis lahenduseks võiks olla, et loobume suveaja asemel hoopis talveajast ja saame ka talvised pärastlõunad tunni jagu valgemaks.

Jaga artiklit

57 kommentaari

V
Vahet pole  /   23:52, 13. veebr 2018
peaasi,et valge oleks
R
Riigel  /   08:07, 13. veebr 2018
Täpselt nii-keerame kellad suveajale ja sügisel tagasi enam ei keera,saab talvel ka peale lõunat tunnikese rohkem valget aega nautida.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis