(Teet Malsroos)

Ei saa öelda, et Eesti vabariigi presidenti pole vaja, kuna tal pole midagi teha (6.veebruari Õhtuleht, Igor Gräzin „Miks Eesti ei vaja presidenti“). Riigipeale on antud põhiseadusega ju mitmeid funktsioone, mida keegi teine (näiteks riigikogu esimees) küll täitma ei peaks. Näiteks ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid, vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust jne. Kes siis veel kui mitte president täidab neid ülesandeid? 

Ei saa ka nõustuda Igor Gräzini väitega nagu esimene president Päts oleks 1940. aastal riigi rahulikus ja sõbralikus meeles Stalinile üle andnud. President Pätsi ju kästi talle survet avaldades 1940.aasta juunis nimetada ametisse uus vabariigi valitsus uute kollaborantidest liikmetega. Kui nõukogude okupatsioon poleks alanud, siis ka president Päts oleks saanud rahulikult seaduste piires edasi töötada ja ei oleks pidanud alluma okupatsioonivõimu esindajatele. Päts tegi seda selleks, et laveerida okupantidega, lootes, et Eesti iseseisvus ehk siiski säilib.

Ei saa kujutada ette presidenti ilma teda teenindava personalita, nii et see personal ei ole mingi selle ameti juurde pandud nn tilulilu. Ka sõjaeelses Eestis oli president Pätsil oma autojuht, aednik, kokk jne.

Kui poleks presidenti, siis poleks ka 24. veebruaril ka vabariigi presidendi traditsioonilist vastuvõttu. Taolise piduliku osa ärajätmine vabariigi aastapäeval oleks vale, kuna paljudele inimestele meeldib vaadata telerist presidendipaari ja vastuvõtule kutsutud peolisi. Kõik see annab veel iseseisvuspäevale pidulikkust juurde.

1938.aastal pandi alus presidendi institutsioonile, pärast president Pätsi sai presidendiks Lennart Meri, kes Eesti riigi tutvustamisel maailmas tegi ära suure töö. Ilma presidendiametita ei oleks meil olnud neid meie suuri ajaloolisi isikuid, kelleta Eesti lähiajalugu ette ei kujuta.

Praegust aega silmas pidades, sobib aga väga hästi presidendiametisse sisukate ja huvitavate kõnedega esinenud Kersti Kaljulaid. Nii et Eesti peab jätkama presidendi institutsiooniga.

Jaga artiklit

38 kommentaari

N
Naki  /   09:33, 17. veebr 2018
Väga õige pealkiri.Eestile on tõesti presidenti vaja ,aga mitte sokutatud seenelist.
K
kas ikka  /   19:44, 16. veebr 2018
Kuninga aseainet poleks väikesele riigile küll vaja! Milleks?
Oleks siis riigis kõik meditsiiniabiga ja laste kindlustatusega korras ...
Praegu tuleb vägisi mingi Aafrika meelede, kus presidendid sõidavad ka uhkete autodega ringi, vilkurid läikimas.
Milleks on vaja miljoneid aastas kulutada - pole paremat teha, kui raha põletada?
Shveitsil pole presidenti ja on ikka demokraatlikum riik küll.
Kui veel praegust tammepuidust inglise keelega tegelast kiita, siis tekib küll kahtlus, et ajaloolasel on lisaks kõigele veel ka sügav kuulmispuue.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis