2
fotot
SUNNITUD KOOSTÖÖ: Saksamaa liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Angela Merkel (vasakul) nõustus võimul püsimise huvides astuma taas suurde koalitsiooni Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, mille praegune juht Martin Schulz (paremal) soovib saada välisministriks. (AFP/Scanpix)

 Saksamaal jõudsid kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid kolmapäeval kokkuleppele, et moodustatakse taas üheskoos valitsus, mida nimetatakse suureks koalitsiooniks (Große Koalition ehk lühendatult GroKo). Uue valitsuse välisministriks soovib hakata sotsiaaldemokraatide senine liider Martin Schulz, keda maailmas tuntakse Euroopa Ühendriikide loomise propageerijana.   

Suurde koalitsiooni kuulub tegelikult kolm parteid: senise liidukantsleri Angela Merkeli juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit ja selle Baierimaal tegutsev sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD). Sama koalitsioon on Saksamaal võimul alates 2013. aasta sügisest. Pärast mullu 24. septembril toimunud parlamendivalimisi kuulutas SPD juht Martin Schulz mitu korda, et sotsiaaldemokraadid ei lähe uuesti koos kristlike demokraatidega suurde koalitsiooni ning täielikult on välistatud ka võimalus, et temast saab minister Merkeli juhitavas valitsuses. 

Paraku leidis taas kinnitust, et poliitikute lubadused ei maksa suurt midagi. SPD otsustas ikkagi taas minna suurde koalitsiooni ja Schulz soovib endale Merkeli juhitavas valitsuses välisministri portfelli, mis praegu kuulub tema parteikaaslasele Sigmar Gabrielile, kes oli eelmine parteijuht. 

Merkel on SPD pantvang

Lõplik selgus suure koalitsiooni asjus saabub alles märtsi algul. Nimelt korraldab SPD 177-leheküljelise koalitsioonilepingu kohta 20. veebruarist 2. märtsini parteisisese hääletuse, kus saavad oma arvamust avaldada  kõik parteiliikmed. Neid on teisipäevase seisuga 463 723. Hääletus toimub kirja teel ja SPD on lubanud tulemused avalikustada 4. märtsi hommikul kell 9. Siis selgub, kas suur koalitsioon ikkagi sünnib ning kas 2005. aasta sügisest liidukantsler olev 63aastane Merkel saab samas ametis jätkata. Saksa poliitikavaatlejad juhivad seejuures tähelepanu tõsiasjale, et Merkelist on saanud sotsiaaldemokraatide pantvang, sest tema saatus ei ole enam ta enda kätes. 

SPD liikmed hääletasid suurde koalitsiooni minemise üle ka 2013. aastal ning tookord oli pooldajaid 75%. Eeldatavalt ütlevad sotsiaaldemokraadid ka tänavu „jah“, kuid toetusprotsent jääb 75st oluliselt väiksemaks.

Suure koalitsiooni loomist üritab takistada SPD noorteorganisatsiooni juht Kevin Kühnert. (AFP/Scanpix)

Valitsusse mineku vastu töötab agaralt partei noorteorganisatsiooni juht, 28aastane Kevin Kühnert, kes suundub reedel üleriigilisele ringsõidule, et kutsuda sotsiaaldemokraate hääletama uue suure koalitsiooni vastu. Kühnerti kutsel on SPDga  viimastel kuudel liitunud 25 000 inimest, kes ilmselt hääletavad suure koalitsiooni vastu. Kühnert on ka kutsunud Schulzi avalikes väitlustes osalema.

SPD saab esimest korda naisjuhi

Tõenäoliselt jääb Kühnerti jõupingutustest siiski väheks ja uus suur koalitsioon sünnib ikkagi. Sel juhul lubas välisministriks hakkav Schulz loobuda parteijuhi kohast ning erakonda hakkab juhtima SPD vasaktiiba esindav 47aastane Andrea Nahles, kes praegu juhib SPD parlamendifraktsiooni. Väärib märkimist, et tema oleks SPD 155aastases ajaloos esimene naisjuht. 

62aastase Schulzi karjäär SPD juhina jääb aga üürikeseks. Mullu märtsis toimunud parteikongressil valiti ta esimeheks 100% häältega. Detsembris korraldatud kongressil vähenes häältesaak 81,94%-le. Nüüdseks on sellest toetusest vähe järel, sest Schulzile heidetakse ette SPD populaarsuse olulist vähenemist ja oma sõnade söömist. Kui 24. septembri parlamendivalimistel kogus SPD 20,5% valijate häältest, siis praeguseks on toetus langenud selgelt alla 20%. 

Schulz hakkab Euroopa Liitu uuendama  

Schulz ei lase end aga kriitikast heidutada ning soovib nüüd kastanid tulest välja tuua välisministrina. Siinkohal tasub meenutada tema esinemist detsembri algul toimunud parteikongressil. Schulz rääkis tungivast vajadusest luua Euroopa Liidu baasil hiljemalt 2025. aastaks Euroopa Ühendriigid. Schulzi nägemuses ühendaks Euroopa Ühendriike ühine põhiseaduslik leping ning need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes selle kontseptsiooniga ei nõustu, peaksid liidust lahkuma. Schulz rõhutas, et Euroopa Ühendriike on vaja Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmiseks ja suurte väljakutsetega (näiteks kliimamuutused ja massiimmigratsioon) toime tulemiseks.

Schulzi pea kogu poliitikukarjäär enne SPD juhiks saamist oli seotud Euroopa Parlamendiga, mille liikmeks valiti ta esimest korda 1994. aastal. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhiks ja kaheksa aastat hiljem Euroopa Parlamendi presidendiks. Seetõttu ei tasu imestada, et Schulz juhindub kogu Euroopa Liitu haaravatest ideedest.  

Võib olla kindel, et välisministrina võtab ta Euroopa Ühendriikide idee ka uude valitsusse kaasa. Toetust saab Schulz tõenäoliselt ka rahandusministrilt, kelle portfelli nõustusid kristlikud demokraadid loovutama SPD-le. Sotsiaaldemokraadid näevad rahandusministri ametis 59aastast Olaf Scholzi, kes viimased seitse aastat on töötanud Hamburgi linnapeana. Ministrikogemus on Scholzil aastatest 2007–2009, kui ta oli Merkeli juhitud valitsuses töö- ja sotsiaalminister.

Täienduseks. Reede pärastlõunal tuli Saksamaalt aga teade, et seoses SPD ridadest tuleva kasvava kriitikaga loobus Martin Schulz plaanist hakata uues valitsuses välisministriks. Peamiselt meenutati  talle valimisjärgset lubadust mitte minna ministrina Angela Merkeli valitsusse.  

Jaga artiklit

14 kommentaari

J
Jaan  /   08:18, 5. märts 2018
On nagu on. Ainult paneb imestama, et Saksamaa ei taha olla iseseisev riik nagu näiteks Norra. Paistab, et rahva arvamust ei üsita.
O
Omnivoor  /   18:17, 9. veebr 2018
Kui nad neid ühendriike nii väga tahavad, siis olgu valmis ka toetama vaesemate piirkondade (osariikide) sotsiaalhoolekannet, tervishoidu ja pensione. See läheks sakslastele päris kulukaks. Ühendriigid tähendaksid ju seda, et föderaalpoliitikad ja rakendused valdkondades on ühised.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis