Eesti uudised

Gustav Adolfi gümnaasiumi nõukanostalgia kontsert kütab kirgi (39)

Kristel Veerus, Silja Ratt, 8. veebruar 2018, 00:17
„See kontsert on sõnum tänapäevale ja meenutus minevikust,“ selgitab GAGi direktor Hendrik Agur, kes lööb kaasa basskitarril.Foto: Alar Truu
Nädala alguses pälvis tähelepanu Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) idee korraldada paar nädalat pärast Eesti vabariigi 100. sünnipäeva nõukogudeaegne estraadikontsert „Krasnaja strela". Nüüd otsustas GAG tekkinud pahameeletormi tõttu kontserdi toimumisaja edasi lükata.

Algul oli plaanitud kaks kontserti: esimene 10. märtsil ja teine 14. aprillil. 10. märts osutus aga tundlikuks kuupäevaks, kuna Nõukogude armee viimane pommirünnak Tallinnale 1944. aastal langes 10. märtsi esimestele tundidele. Seetõttu leidsid paljud, teiste hulgas näiteks prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi, et sel kuupäeval nõukogudeaegset estraadikontserti nautida on liig, mis liig. Kuigi GAGi direktor Hendrik Agur kutsus ka teisi koole saatma õpilasi konkureerima „Krasnaja strela“ (punane nool) kontserdi solistideks, ütles prantsuse lütseum sellest otsustavalt ära.

Nüüd leidis ka GAG, et 10. märts on nõukanostalgilise kontserdi korraldamiseks ebasobiv päev, ning lükkas esimese kontserdi edasi 18. märtsile. 

„Seal on mitu tasandit,“ selgitab GAGi drektor Hendrik Agur kontserdi ideed: „Esiteks on popkultuur elanud läbi ajastute. 50 aastat Eesti vabariigi ajaloos oli nõukogude aeg. Me ei saa öelda sellele ei. Küsimus on, kas ignoreerime seda mälestust või meenutame seda. Muusika ühendab kultuure ja rahvaid riigilipust ja valitsusest hoolimata.“

Foto: Alar Truu

Samal teemal

Kontserdil ei kõla ainult vene muusika, vaid laulud kogu kunagise Nõukogude Liidu alalt. „Need lood on toreda sõnumiga. Me ei esita ühtegi nõukogude aega või kommunismi ülistavat propagandalaulu. On täiesti meelevaldne, et sinna üritatakse propagandat juurde pookida. Lood räägivad loodusest, armastusest, unistustest, sõprusest. Siim Aimla ja Tõnis Kõrvits teevad neile väga toredad seaded,“ ei näe direktor kontserdikavas probleemi.

Aguri sõnul suhtusid õpilased ideesse algul kõhklevalt ja uurisid, miks seda tehakse. Kahtlused hajusid esimeses proovis, kui noored muusikat kuulsid ja nägid, et see on äge. Vene keelega saavat nad hakkama ning tänapäevane muutunud õpikäsitlus just sellist laadi õppimist soosibki. „Venekeelsed inimesed ütlevad, et eestlaste, eriti noorte eestlaste vene keele aktsent on väga armas,“ muheleb Agur.

„Need lood on puhas ajalugu ja seda ei maksa karta. Pakume kunstiliselt nauditavat muusikat eesti, aga ka vene noorte esituses. Peale GAGi noorte osalevad Mustamäe reaalgümnaasiumi õpilased ja ühe kooliga läbirääkimised veel käivad,“ räägib Agur.

GAGi õpilased Iris ja Saara ei tea kõiki lugusid, mida nad esitama hakkavad, sest osa noote pole veel saabunud. Proovidki on käinud ainult paar nädalat. „Minu meelest on see väga äge muusika, midagi täiesti teisest ooperist,“ vastab Iris küsimusele, mida noored sellisest muusikast arvavad.

„Ma arvan, et olime kõik alguses šokeeritud ja mõtlesime, miks me sellist muusikat esitama hakkame, aga samas on see muusika, mis saatis meie vanemaid nende nooruspõlves ja nüüd on meil võimalus sellega tuttavaks saada,“ seletab Saara.

„Peamiselt vist mitte. Enamusest ei saa aru“ vastab Iris kiirelt ja lisab, et vene keele õpetajad aitavad lugusid tõlkida ja aru saada. Ta on otsinud ka lugude ingliskeelseid tõlkeid. Hääldusega aitab klassivend.

„Mina ei õpi praegu vene keelt ja kui ma neid sõnu loen, siis ma ei saa aru, aga ma olen küsinud, mida miski tähendab. Näiteks Eduard Toman tõlkis mulle terve laulu ära, et ma saaks aru, mis sõnumit ma edastan,“ lausub Saara.

Tüdrukud arvavad, et projekt aitab vene keelt omandada, ehkki selle mõju saab hinnata alles pärast projekti. Kummalgi tüdrukul ei ole praegu vene keele tunde ja nad tunnistavad, et tunnevad neist puudust.

Vaata videot ohtuleht.ee/856876

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee