Eesti uudised

Täiendatud!

VIDEOD JA FOTOD | 16 miljardit eurot ja 15 aastat kuluks Tallinna-Helsingi tunnelile, kuid meie silmad näevad selle valmimist (64)

Toimetas Denes Kattago, 7. veebruar 2018, 12:29
FinEst Link tunneliprojekti tutvustus FinEst Link
Tallinnas toimuval FinEst Link projekti konverentsil jagasid Tallinna-Helsingi tunneli teemadel kommentaare majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Tallinna ja Helsingi linnapead ja teised asjasse puutuvad tegelased. 

Lõppu lisatud nägemusvideo tulevasest tunnelist

Samal teemal

Ajakirjaniku küsimusele Vesterbacka tunneli kohta ürituse järgsel pressikonverentsil ütles Soome transpordiminister Anne Berner, et tegu on ühe tunneliprojektiga, mis koosneb kolmest tunnelist. Soomest Eestisse ja vastupidi jõuaks 30 minutiga ning piletihinnaks oleks 18 eurot.

Kokkuvõtvalt öeldi, et tunneli ehitamisele kulub vähemalt 16 miljardit eurot ja 15 aastat, kui ehitus algaks juba 2025. aastal ning ka meie silmad näevad selle valmimist, naljatles Berner.

FinEst Link projekti käigus analüüsiti merealuse tunneli maksumust ning kasu, mida see Tallinnale ning Helsingile võiks tuua. Konverentsil tutvustatakse teostatud uuringu tulemusi ning erinevaid visioone, milline võiks kaht linna ja riiki ühendav tunnel tulevikus välja näha.

FinEst Link projekt on kaasrahastatud Interreg Kesk-Läänemere programmist, projekti peapartner on Soome uusimaa liit ning partnerid on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Harjumaa omavalitsuste liit ja Soome transpordi agentuur.

FinEst Link projekt: Tallinn-Helsingi tunnel oleks piirkonna majanduse kasvuvedur

FinEst Link tasuvusuuringu täna avaldatud tulemuste kohaselt tooks Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus suurt kasu nii Eestile kui Soomele, aga ka kogu Euroopale.

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

„Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega“, ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson lisas, et suured taristuprojektid ei olegi reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt.

„Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, täna oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem. Samas on veel väga rasked otsused ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda,“ märkis minister Simson.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas. 

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

Täna Tallinnas peetaval konverentsil arutavad Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori. Samuti osalevad arutelus  Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Andre Sepp.

FinEst Link uuring: Tallinna-Helsingi tunnel oleks maailma pikim raudteetunnel

Täna Tallinnas esitletud FinEst Link projekti uuringutu hinnangul on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

„Tuleb meeles pidada, et selle uuringu ülesanne oli prognoosida plaanitava tunneli tõenäolist toimimist ja maksumust, kuid arusaadavalt on paljudes aspektides veel väga palju määramatust ning garantiisid selle uuringu tulemused ei anna. Pigem on tegu tulevikuvisiooniga, mis tugineb parimale olemasolevale teadmisele,“ selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi FinEst Link projekti koordinaator Eva Killar.

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on ühtlasi ka kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

FinEst Link projekti raames analüüsiti traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ning tehnilisi lahendusi, kuid samas paluti ka uute tehnoloogiate arendajatel oma alternatiivseid ideid esitada. Oma lahendused pakkusid kõik maailma suurimad uute tehnoloogiate lahenduste loojad nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (Peter Vesterbackaga eesotsas), SwissRapid (Maglev) ning ka Eesti oma innovaatilised ideed nagu Ankrutunnel ning AL Engineering. Neid lahendusi esitleti täna ka Tallinnas toimunud konverentsil. 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee