Eesti uudised

Patarei vangla muuseumile otsitakse rahvusvahelisel konkursil ideid (11)

Maarit Stepanov, toimetas Silja Ratt, 6. veebruar 2018, 11:23
Patarei vangla vaated Foto: HEIKO KRUUSI/Linnaleht
Eesti Mälu Instituut kuulutas välja rahvusvahelise ideekonkursi, leidmaks Patarei vanglasse kavandatud ainulaadsele muuseumile arhitektuuri, ekspositsiooni ja sisekujunduse lahendus. Et vanglasse muuseum tuleb, on praeguseks kindel.

„Eesti sajandal sünnipäeval peame vaatama kaugemale ja kogemusele tuginedes andma oma panuse, et maailm ei langeks totalitarismi lummusesse. Patarei muuseumi idee ainulaadsus seisneb selles, et ta käsitleb kommunismikuritegusid ja –ideoloogiat globaalselt, mida täna ei näe veel üheski maailma muuseumis,“ sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

Samal teemal

Tema sõnul plaanitakse jäädvustada nii nõukogude kui natsi-Saksamaa režiimi ohvrite mälestus, sest mõlemad on kasutanud Tallinna lahe kaldal asuvat Patarei kompleksi kuritegude toimepanemiseks.

Kui Patarei vangla saatus on pidevalt lahtine olnud, siis kuivõrd kindlad on muuseumi rajamisega seotud plaanid? "See plaan on valitsuskoalitsiooni lepingus ja Patarei saatus on valitsuse kätes: kuidas nemad otsustavad, mismoodi Patarei tulevik välja hakkab nägema," ütles Vokk, et tõenäoliselt selgub kogu Patarei merekindluse saatus lähikuudel. "Kuidas see otsus täpselt välja kujuneb – seda ei oska prognoosida, aga muuseumile on Patarei kompleksi planeeringus ette nähtud kindel pind. Nii et ühel või teisel moel, sõltumata sellest, kes ja kuidas seda kompleksi arendama hakkab, on muuseumile seal tulevik olemas," kinnitas ta.

„Muinsuskaitsealuse Patarei kindluse idatiiba kavandatud muuseum ja rahvusvaheline teaduskeskus aitavad säilitada ja muuta avatuks kogu kompleksi, mis on tunnistatud Euroopa üheks ohustatumaks mälestiseks. Rahvusvaheliselt ideekonkursilt ootame aga uuenduslikke lahendusi, mis lubavad viia sõnumi ja teadmised meeldejäävalt suure hulga külastajateni Eestist ja välismaalt,“ ütles konkursi koordinaator ja Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller.

Sandra Voki sõnul ei sea muuseum ja teaduskeskus päevapoliitilisi eesmärke ning idee arendaja Eesti Mälu Instituut on riigi toel alates 1998. aastat tegutsev teadusasutus.

„Muuseumi väljapanek hakkab põhinema teaduslikul uurimistööl. Ajalooteadusele tuginedes kajastatakse sedagi, kuidas eri rahvaste liikmed osalesid teadlikult ja omakasupüüdlikult või lihtsalt pimedas usus totalitaarsete ideoloogiate kujundamisel ja rakendamisel. Asutuse tegevus toetaks eri ühiskondade erineva minevikukogemuse mõtestamist vastastikuse mõistmise saavutamise eesmärgil, mis on väga oluline Eesti turvalise ja vaba tuleviku tagamisel,“ rõhutas Vokk. 

Kui palju läheb muuseumi rajamine maksma, selgub Voki sõnul pärast ideekorjet. "Eks me seetõttu praegu selle ideekonkurssi ka välja kuulutasime, et kõigepealt vaadata, millised on üldse võimalikud lahendused. Sealt edasi saab juba hakata vaatama eelarvet..." kirjeldas ta. "Valitsus on muuseumi ja keskuse loomist oma plaanides ette näinud, nii et selle rahastus peaks olema ka riigi poolt tagatud. Aga loomulikult – see keskus tegutseb ka rahvusvaheliselt." Ta lisas, et Eesti Mälu Instituut tegutseb rahvusvaheliselt, mistõttu on lootust, et appi tulevad ka välispartnerid.

Ideekonkurss on avatud 24. märtsini. Töid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus: Tõnu Altosaar (arhitekt, Kanada), Helen Oja (sisearhitekt), Mirjam Rääbis (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Meelis Niinepuu (Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees), Anna Kaminsky, (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktor), Mart Laar (Eesti Panga Nõukogu esimees, ajaloolane).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee