2
fotot

„See tunnustus oli mulle sedavõrd suur üllatus, et ma tõesti ei oska midagi öelda,“ on muusik ja helilooja Kait Tamra silmnähtavalt üllatunud presidendilt pälvinud autasust, Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvimisest.

Tagasihoidlik ja Võrumaa metsade keskel elav Kait ütleb ise, et kui ta oma loominguga esimest korda avalikkuse ette astus, oli see ennekõike ta sõnul hõik vabaduse järele. „“Kodu“ näiteks oli 1978. aastal üks esimestest sellistest lugudest. Tegelikult kõik need esimesed luuletused, nagu „Ilus on ikkagi isamaa pale“, „Mets on kõrge“, „Oma saar“, aga ka Hando Runneli „Kodu“ on kantud unistustest ja protestivaimust, mida siis läbi nende laulude sai väljendatud. Et anda kellelegi jõudu ja lootust. Nii nagu luuletajad seda kandsid, viisistasin mina viisistasin mina neid edasi. Rohkem rahvale lähemale.“

Kait ütleb, et sellist tunnustust pole ta tõesti varem kogenud ja et see on võimas tunne. „Aga ei lähe mul ka kunagi meelest üks seik 2014. aasta laulupeolt, kui pärast pidu telgis tordi söömisel paneb korraga Neeme Järvi käe su õlale ja patsutab tunnustavalt: „Tubli. See oli lugu. Tubli.“ Et paneb sind tähele ja ütleb sellised sõnad… Ka sellist tunnustust olen ma saanud. Aga teenetemärk… Ma poleks kunagi isegi unes sellise asja peale tulnud. Imeline. Täiesti uskumatu.“ õhkab Kait Tamra, kelle tunnustamist põhjendas presidendi kantselei: „Kait Tamra helilooming on kantud sügavalt läbi tunnetatud olulistest ja kestvatest moraalsetest väärtustest: ausus, hoolivus, väärikus, lugupidamine oma maa, keele ja rahvuse vastu. Oma tekstidele on ta viisistanud Eesti tuntud luuleklassikuid: Anna Haava, Betti Alver, Artur Adson, Marie Under, Viivi Luik, Hando Runnel, Juhan Viiding, Jaan Kaplinski, Villu Kangur, Virve Osila. Tema viisid on kõlanud nii noorte- kui üldlaulupeol.“

Kait Tamra (sündinud 14. jaanuaril 1962 Võrus) on põline Lõuna-Eesti mees, kes elab praegugi Võrumaal Pikakannu kandis vanavanemate talus. „Geneetiliselt on see asi paigas. Mulle isegi meeldib Tallinnas – hommikune linn, jalutad vaba inimesena, istud kohvikus… Aga kõike seda vaid juhul, kui tean, et saan sealt järgmisel päeval ära minna. Koju. Tammiku tallu,“ ütles ta Õhtulehele 2015. aastal.

Tamra on muusikat õppinud Võru muusikakoolis, Tartus Elleri muusikakoolis ja Otsa koolis Tallinnas. Oma teadmisi annab ta viimased kümmekond aastat edasi viiuliõpetajana – praegu Vastseliina ja Võru muusikakoolis ning Pikakannu huvikoolis. Ta on seda teinud ka Värska muusikakoolis. Samuti annab ta kontserte. 

Tavaliselt esitab Tamra oma laule üksi, saates end ise klaveril. Tema lauludes korduvad tihti olulised ja kestvad moraalsed väärtused: ausus, hoolivus, väärikus ja lugupidamine oma maa, keele ja rahvuse vastu. Tamra tunnistas 2015. aastal Õhtulehele, et ta polegi pidanud mängima lugusid, mis ei ole talle hingelähedased.

Tamra kirjutas aastaid lugusid sahtlisse, kuid nüüdseks on tema loomingut välja antud ka kahel CD-l. Ta on viisistanud oma tekstide kõrval Eesti tuntumaid luuleklassikuidki, teiste seas näiteks Anna Haavat, Betti Alverit, Artur Adsonit, Marie Underit, Hando Runnelit, Juhan Viidingut ja Jaan Kaplinskit.

Muusikute hulka, kellega teda on sidunud ühised projekid või sõprus, mahuvad näiteks Tajo Kadajas, Indrek Kalda, Tõnis Mägi, Ivo Linna ja Urmas Alender. Tamra laul „Kodu“ Hando Runneli sõnadele (nende viisistamisel ongi tema loomingus oluline osa) oli 2011. aastal X noorte laulupeo repertuaaris, tema sõnadele loodud laul „Oma saar“ aga 2014. aasta XXVI üldlaulupeol ühendkooride repertuaaris. 2011. aastal jõudis tema lugu „Lubadus“ „Eesti laulu“ finaali. 

Vähe sellest – teda parodeeriti ka saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimasel hooajal. „See on väga haruldane, kui minusugust võetakse poptähtede kõrval järele teha. Olin väga meelitatud. Lapsed ka naersid, et issi, sa ju teedki niimoodi!“ kommenteeris ta Valter Soosalu esitust portaalile Publik.

Õpetajaamet – eriti maakoolis – ont Tamral aga veres. Üks tema endisi õpilasi, kes on end  pärimusmuusikaga sidunud, on teda võrrelnud õpetaja Lauriga Oskar Lutsu „Kevadest“: „Õpetaja Tamras on midagi õpetaja laurilikku, ta ei lähe kunagi närvi. Ta oskab õpilast panna uskuma, et sa suudad, sa saad hakkama!“ 

Samasugust austust jagub Tamral oma õpilastelegi. „Maalapsed on omaette isiksused, ikka päris inimesed. Tõsised mehed! Üks poiss tuli eelmisel sügisel viiulitundi, kõigepealt rääkis oma vanaisast, siis sellest, mida nad traktoriga põllu peal tegid. Poiss rääkis õhinaga käigukasti vahetamisest. Selge pilt, et kui üks poiss oskab käigukasti remontida, on ta mõttega poiss ja oskab ka nooti lugeda. Lugeski!“ kirjeldas ta neist ühte Õhtulehele paari aasta eest.

Kait Tamral on kolm tütart. Tema abikaasa Ave on MTÜ Pikakannu Kooli Areng juhataja.

Jaga artiklit

7 kommentaari

F
Fänn  /   16:42, 7. veebr 2018
Ajakirjanik peaks ikka fakte kontrillima, ette kui midagi ilmuda laseb. Artiklis on lubamatult palju faktivigu, mis on inimesele, kellest kirjutatakse kindlasti solvav, kui google'i otsinguga suvalistest allikatest leitud aegunud info on endiselt tema kohta sees.
M
Mart  /   20:14, 5. veebr 2018
Hea Kait! Ära unusta oma inimesi ja isamaad. Palju õnne ja edu!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis