Eesti Vabariigi 100. juubel

Valgetähe medali pälvinud bussijuht: ma pole millegi nimel töötanud, olen lihtsalt tööd teinud (60)

Anett Rannamets, 5. veebruar 2018, 12:09
President tunnustab Toomas Aguraiujat Valgetähe medaliga Inga Mattiesen
Pea pool sajandit rooli hoidnud bussijuht Toomas Aguraiuja on üks neist, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks ning keda president tunnustab tänavu Valgetähe medaliga.

"Veerand tundi tagasi sain alles teada, ma olen väga üllatunud ja tänulik. Ma ei teagi, mis nüüd edasi tegema peab ja kuidas käituma," on Toomas õnnitluse üle tänulik ja tundub, et veidi sõnatugi. Ta on õnnelik, et selliste lihtsate, ent vajalike ametite esindajaid samuti tunnustatakse ja märgatakse.

Samal teemal

Toomas ei osanud selliseid uudiseid üldse oodata. Ta ei tea, kuidas see teenetemärgile esitamine üldse käibki. "See on suur asi! Ma pole töötanud selle või mitte millegi nimel, ma olen lihtsalt tööd teinud," ütleb ta ausalt.

Toomas on bussijuht olnud 49 aastat. "Ja lisaks üks kuu," naerab ta. Toomasel on teravalt meeles, millal ta selle ametiga alustas. Enne Vene sõjaväge sai muid asju ka tehtud, kuid pärast kolmeaastast armeetenistust hakkas ta kohe TAKis linnaliinil sõitma.

"Siis olid piirid kinni, ei saanud kuskile välja sõita ja sõitsin linnas. Kui 21 aastat oli juba sõidetud, tehti selline osakond nagu "TAK reisid" ja ma olin esimene, kes sinna üle läks. Hiljem ostis Hansabuss meid ära," kirjeldab Aguraiuja oma karjääriteekonda.

Toomas sõidab üldiselt Euroopas pikki vahemaid. Talvel nii palju tööd ei ole, kuid suvel sõidetakse ikka - kasvõi Saksamaalegi. "Olid ajad, kui inimesed bussiga rohkem reisisid, aga nüüd on raha rohkem ja inimesed pigem lendavad," arvab ta.

Bussijuht on reisinud igal pool Euroopas ja ütleb, et on Prantsusmaal käinud arvatavasti umbes viiskümmend korda. "Selle vastu ei saa, et olen palju näinud ja käinud," naerab mees. Lisaks sellele, et on palju ringi reisinud ja erinevate kultuuride kokku puutunud, oskab ta rohkelt keeli.

"Inglise keelt, vene keelt, soome keelt ja no neid teisi keeli, ma ei saa öelda, et ma nii väga oskan," on ta tagasihoidlik, "suhtlustasemel räägin ära poolakatega ja lätlastega, sakslastega ka loomulikult."

Toomas selgitab, et Euroopas käies tulid keeled praktika käigus ise suhu. "Piirid olid esialgu kinni. See oli väga suur pluss, kui sa oskasid piirivalvuriga rääkida tema enda keeles, see kergendas natukene seda piiri peal närveerimist," toob ta näiteid minevikust. "Keeled pole kunagi mitte milleski süüdi, keeled on väga vajalikud," on Toomas kindel.

Viiskümmend aastat on pikk aeg ja bussijuht tunnistab, et on olnud ka aegu, kus mõelnud, et nüüd on kõik, kindad nurka ja enam ei lähe. "Aga see on nagu meremehe sündroom, kaks päeva saad kodus olla ja siis hakkad sügelema jälle, et tahaks sõita," märgib Aguraiuja. Tema iseloomus ei ole olnud seda, et vahetaks tööd või otsiks kohta, kus parem on. "Iga ameti juures on oma mõõnad ja tõusud, kui oskad maandada neid, siis ei ole ju tarvidust minna kuskile," ütleb mees, kuid tunnistab, et on olnud ahvatlusi ka välismaale minna, kus võib-olla oleks olnud paremad töötingimused. 

"Aga üks asi on väga oluline – oma vannituba on väga tähtis ja omas Eestis olla on suur asi," ütleb ta tänulikult lõpetuseks.

President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu ülikooli Narva kolledžis.

60 KOMMENTAARI

a
abiks ikka 7. veebruar 2018, 12:01
tore, et sellinegi tähelepanu mehele osaks saab. Kui pensionile läheb, siis selle staaziga hakkab kohe hullult pensioni saama.
m
Mutt 6. veebruar 2018, 09:48
Jah, mul on kahju, et eestlased ei oska, ei saa ega taha teisele inimesele lihtsalt õnne soovida. Lihtsalt nii kadedaks ajab et kole kohe. Inimesed, m...
(loe edasi)
Loe kõiki (60)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee