Eesti Vabariigi 100. juubel

Keeleteadlane Tiit Hennoste tunneb teenetemärgi saamise ees pisut hirmu: emotsioon on õudne, ehmatas ära! 

Keit Paju, 5. veebruar 2018, 12:03
Tiit Hennoste ARNO SAAR
President Kersti Kaljulaid tunnustab tänavu teenetemärgiga 166. inimest, nende hulgas on ka eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja Tiit Hennoste. Mees kirjeldab tänahommikust emotsiooni sõnaga „õudne!“

„Õudne. Ehmatab ära,“ vastab mees küsimusele, millised emotsioonid teda hetkel valdavad. Hennoste tunnistab, et olenemata hinges valitsevast suurest õudusest, on selle taga ikkagi ka õnnelikud emotsioonid.

„Ikka jah. See ehmatabki ära. Lihtsalt ehmatab ära, muud ei midagi. Ega inimene ei oota selliseid asju, kui teda ei hoiatata,“ naerab keeleteadlane.

Mille eest selline tunnustus tuli, Hennoste täpselt öelda ei oska.

„Oi, ma ei tea. Seal on kirjas keeleteadlane, see on üks mu ametitest, vast see on siis mu ametitöö ja selliste asjade eest. Midagi minule ei ole teada antud,“ ütleb ta, lisades, et ei oleks isegi oma kõige pöörasemates unenägudes ette näinud, et selline aumärk temale kunagi omistatakse.

Mul ei ole sellist riidepuud, kuhu teenetemärgiga ülikond riputada!

Hennoste sõnul on ka tema perekond tunnustusest sama šokeeritud, kui mees isegi.

„Perekond on tööl. Eks nad teavad sellest ikka, aga reageerisid samasuguse ehmatusega. Sõbrad põhiliselt helistavad, või saadavad meile ja soovitavad vastu pidada,“ muigab ta.

Selle üle, kuhu selline tähtis aumärk panna, Hennoste veel pead murdnud ei olegi.

„Ei ole mõelnud, ausalt. Kuhu teda ikka panna. Eks tuleb panna karbikesse kuhugi. Ma ei oska seda küll ütelda. Mul ei ole sellist riidepuud, kuhu riputada teenetemärgiga ülikond,“ naerab mees.

„Me oleme alati tähistanud teatud määral ühte moodi: see tähendab, et kilude ja valge viinaga. Sel aastal teeme ainult seda erinevalt, et sõidame ilmselt 23. veebruaril Pärnusse seda tähistama, kus esimest korda iseseisvusmanifest ette loeti,“ räägib ta.

---

Tiit Hennostet võib vabalt nimetada ka Eesti noorte ajakirjanike suurimaks isaks ja õpetajaks, kuna tema „ajakirjanduspiibli“ ehk „Uudise käsiraamatu“ järgi omandavad ajakirjandustudengid esimesed erialased teadmised.

Hennoste õppis 80ndatel Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. 1985. aasta detsembris asus ta tööle sama ülikooli eesti keele kateedris õpetajana ja oli aastatel 1988–1993 lisaks ka eesti keele labori juhataja.

Aastail 1992–1996 töötas ta Helsingi ülikooli eesti kirjanduse lektorina. Taas Tartu ülikoolis, oli ta aastail 1996–2004 eesti filoloogia osakonna teadur, seejärel aastatel 2004–2008 Helsingi ülikooli eesti kirjanduse ja kultuuri lektor. Hiljem on Hennoste olnud Tartu ülikoolis arvutilingvistika teadur.

Lisaks sellele on Hennoste on ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Oma Keel ja Loomingu Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige aastatel 1999–2003, sealjuures nõukogu aseesimees aastatel 2000–2001, esimees 2001–2003. aastani. Hennoste oli haridusministeeriumi eesti keele, kirjanduse ja meedia ainenõukogu liige aastail 2001–2004 ja Eesti ajalehtede eetikakomisjoni pressinõukogu aseesimees aastail 2002–2004.

Samal teemal

5. veebruar 2018, 15:12
Eesti kokakunsti grand old man Dmitri Demjanov teenetemärgist: see on autasu kogu toitlustusvaldkonnale
5. veebruar 2018, 13:28
Mare Riimets: igas inimeses on midagi head
5. veebruar 2018, 12:48
Daniele Monticelli: ma ei usu, et olen teinud väga palju rohkem kui keskmine eestlane
5. veebruar 2018, 12:09
Valgetähe medali pälvinud bussijuht: ma pole millegi nimel töötanud, olen lihtsalt tööd teinud

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee