Juhtkiri

Juhtkiri | Toome idapiiri maa peale tagasi (11)

Ohtuleht.ee, 4. veebruar 2018, 20:05
Selle asemel et vastu Venemaad ehitatud maismaapiir sel aastal käiku anda, nagu esialgne kava ette nägi, oleme sunnitud kuulma uudist, et valmimise asemel tuleb piiriehitusele veel 118 miljonit eurot juurde maksta. Algselt 79 miljonit maksma pidanud ehitus läks ootamatult 2,5 korda kallimaks. Seega tuleb iga maismaapiiri kilomeetri rajamise eest tasuda rohkem kui miljon eurot. Tagatipuks lükkuvat avaminegi 2021. aastasse ning arvestades senist töökorraldust, ei pruugi seegi lõplik tähtaeg olla.

Toimuv kinnitab arusaama, et riik on halb peremees. Eraettevõtluses oleks mõeldamatu, et midagi hakatakse ehitama raha lugemata. Kui riik aga annab eelarveta tegutsemiseks loa, siis kas saab PPA-le pahaks panna, kui nad on 3,5 aasta jooksul oma parema äranägemise järgi toimetanud ja kavandavad ulmelist piiri, millist maailmas pole veel nähtud.

Samal teemal

Kogu selle ettevalmistustöö ajal sai lugeda uudiseid, kuidas põgenikelainega hädas olevad lõunapoolsed riigid teatasid üksteise järel mitmesaja kilomeetri pikkuste piiritarade valmimisest. Erinevalt Eestist pandi need paika kõigest mõne kuuga. Ametnikud põhjendasid töötempo erinevust sellega, et me ei tee harilikku piiri, vaid ikka kõrgtehnoloogilist. Kuid siingi on omad ohud, sest tehnika ülikiiret arengut silmas pidades võib nii mõndagi olla piiri piduliku avamise hetkeks moraalselt vananenud. Ülikalliks ei pruugi kujuneda mitte ainult sellise piiri ehitus, vaid tehnika käigushoidmine ja sage väljavahetaminegi.

Selle teevad kalliks ka sillad, purded ja liigveetruubid. Me ei tea, kuidas peab sohu rajatud piir veerežiimi muutustele vastu, ja kas see ei hakka vajuma ega täiendavaid rahasüste vajama. Potjomkini külana mõjub ka piiri elektrifitseerimine, kui 21. sajandil polnud elekter veel kõigisse majapidamistessegi jõudnud. Ehituse valmimist on kaemas käinud küll hulgakaupa poliitikuid ja presidentki, kuid neile näitamiseks tehtud mõnekilomeetrisest lõigust pole asi nende aastatega kaugemalejõudnud.

Kes võtab aga vastutuse? Lihtsaim oleks öelda, et las politseiamet maksab ülekulu oma eelarvest kinni. Kuna ükski riik ei saa endale lubada sisejulgeoleku kokkukukkumist, tuleb paika panna ranged mängureeglid. Esmalt tuleb 200 miljonilisest eelarvest õhk välja lasta, millele viitas ka ekssiseminister Hanno Pevkur. Kui eelarve ei piira, paneb politseiamet projekti kõik oma unistused kirja, ja seda kosmosetehnoloogiani välja, ning ehitajagi ei hoia end raha küsides tagasi, teades, et riigil on kiire ja piir peab igal juhul valmima.

Toome nii piirirajatised kui nende maksumuse maa peale tagasi. Seejärel selgitagu struktuurid, kas 200 miljonini kerkinud summa puhul on näha kellegi tegematajätmist,  ärakasutada laskmist või suisa rumalust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee