Eesti noorte võimalused haridust saada on viimaste aastakümnetega tundmatuseni mitmekesistunud. Arusaadavalt peab siis ka sellealane riiklik korraldus ajaga kaasas käima. Seda siiski nii, et haridus kui selline jääks alles.

Väga häirivad on 30. jaanuari Õhtulehe jutud lõputunnistuseta õppurite teadmiste kontrollimisest. Tehkem ikka vahet – teadmised ja haridus pole üks ja seesama. Haridust tuleb hinnata ennekõike kui teadmiste terviklikku süsteemi, mille loob läbimõeldud ja tasakaalustatud õppekava. Haridus on ennekõike oskus teadmistes orienteeruda, uusi varasematega kombineerida, süstematiseerida ja vajadusel edasiõppimisele mõelda.

Gümnaasiumi või siis ka bakalaureuseastme haridust võiks ehk võrrelda kuusepuuga, millele riputab edasine haridustee järjest ehteid külge, kuni sellest saab kaunis jõulupuu.

Meie noortel on tänapäeval tõepoolest palju võimalusi ennast maailma ülikoolides täiendada, aga kõige viljakam on see siis, kui baasharidus on ühe kindla kooli tervikliku süsteemi järgi omandatud. Seda kirjutab siin oma pika elu jooksul ülikoole vahetanud, unikaalse individuaalse õppekava välja teeninud, tänapäeva mõistes doktorikraadiga kogenud spetsialist, kes tunneb kõigele vaatamata oma kunagi poolikuks jäänud keskharidusest puudust.

Jaga artiklit

12 kommentaari

A
ahha  /   09:39, 21. veebr 2018
Ei meeldinud modele !
E
eesti mees  /   09:39, 21. veebr 2018
Milleks haridus, milleks diplom- me oleme sündinud targad. ilma õppimise ja eksamiteta põrutame kohe ülikooli ja ka sinna mitte õppima vaid akadeemikuteks saama.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis