Tõnis Erilaid (Erakogu)

„Riigivanema erarong sõitis Kiltsi jaama lähedal otsa eelsõitvale raudtee dresiinale, purustas selle pilbasteks ja surmas kaks raudteetöölist, kes dresiinal sõitsid. Erarong tuli Tartust tuues Tartu-Petseri raudtee ehitustööde avamiselt pealinna tagasi riigivanema August Rei ja temaga kaasa sõitnud külalised,“ kirjutab Vaba Maa jaanuaris 1929.

„Kui rong kinni peeti, avanes õudne pilt liinile. Dresiina killud, riiete tükid, rebitud kehaosad olid laiali pillatud rööbaste kõrvale ja vahele.“

Riigikogus päriti õnnetuse kohta aru. Väideti, et riigivanema rong sõitis lubatust kiiremini ja nõrga valgustusega ning töölised olevat surma saanud töösõitu tehes: nad pidid enne riigivanema rongi tulekut raudtee üle kontrollima.

Teedeminister Oskar Köster selgitas, et tegelikult olid töölised omavoliliselt dresiini võtnud, et sõita tuttavale naisele kuue kilomeetri taha külla. Seal oli napsitatud. Eeskirja järgi ei või dresiinaga üldse pimedas sõita, aga purjus mehed hoolinud sellest. Veduril oli tõesti vaid nõrguke  petrooleumilatern. „Eelarves pole raha, et veduritele  atsetüleenvalgustid panna,“ kurtis minister ja väitis, et rong sõitis aeglasemalt, kui sellel lõigul lubatud 80 km/h. 

Jaga artiklit

4 kommentaari

K
kass  /   22:38, 7. veebr 2018
kes siis süüdi on
rong riigivanem või raudtee
R
raudtee  /   14:23, 6. veebr 2018
Ma juba mõtlesin, et jälle Pätsi kohta.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis