Maailm

Mis on FBI-vastase memo sisu, mille Trump heaks kiitis? (17)

Toimetas Greete Kõrvits, 3. veebruar 2018 08:00
Foto: Reuters/Scanpix
Ameerika Ühendriikide poliitilist maastikku raputas reedel järjekordne skandaal, kui president Trump kiitis heaks vabariiklaste koostatud dokumendi ehk memo avaldamise, milles FBId süüdistatakse kallutatuses, vahendab BBC. Kriitikute meelest on tegemist lihtsalt segaduse tekitamise ja jälgede segamisega, et diskrediteerida eriprokurör Robert Muelleri tööd Trumpi presidendikampaania uurimisel.  Mõni ekspert leiab aga, et memo ajab küll meedia kihama, kuid jääb sisu poolest lahjaks.

Eriprokurör valmistab Valgele Majale peavalu, jõudes oma uurimises presidendile järjest lähemale. Et Venemaa USA valimistesse sekkus, ei eita just paljud, kuid väga paljud (sealhulgas mitteüllatuslikult ka president ise) vaidlevad vastu süüdistustele, et tulevane president või tema abilised venelastega koostööd tegid. Mitmed vaatlejad ning kriitikud peavadki vabariiklase vabariiklasest esindajatekoja luurekomitee esimehe Devin Nunesi koostatud memo lihtsalt jälgede segamiseks, et FBI mainet kahjustada ning tähelepanu presidendilt kõrvale viia. Lõppude lõpuks oleneb presidendi puhtast mainest ka enamate inimeste kui vaid Trumpi enda ametikoht.

Samal teemal

Kuid mis on siis kõigest neli lehekülge pika memo sisu?

Selle keskne süüdistus puudutab Trumpi presidendikampaania-aegse välispoliitika nõuniku Carter Page'i pealtkuulamist. Tõsi, Page'i elektrooniline jälgimine toimus küll kohtu loaga, kuid memo süüdistuse järgi kasutasid FBI ja justiitsministeerium jälgimisloa saamiseks demokraatliku partei rahastatud raportit ning seda ilma piisava põhjenduseta.

Memos esitatud väidete kohaselt ei informeerinud FBI ja justiitsministeerium võimusid sellest, et loa saamiseks kasutati infot toimikust, mille osaline rahastus tuli Trumpi rivaali Hillary Clintoni kampaanialt. Memo koostajad lähevad isegi nii kaugele, et väidavad, et toimiku autor, endine briti luuretöötaja Christoper Steele sõnas ühele justiitsministeeriumi töötajale, et ta on meeleheitel, et Trump valimisi ei võidaks.

Üks asi on kriitikute pahameel, kuid teisest küljest ei tõesta dokument siiski täielikult seda, et Steele'i toimik Page'i pealtkuulamisloa saamisel kuigi oluline oli. See, et kohus väidetavalt toimiku rahastusest ei teadnud, ei välista seda, et ülejäänud Page'i vastu esitatud tõendid polnud piisavalt kaalukad. Tegelikult on Page olnud uurijate huviorbiidis juba 2013. aastast, ammu enne seda, kui Trumpi kampaaniagi üldse olemas oli. Ka FBI endisele peadirektorile James Comeyle ei avalda memo erilist muljet. „Ja ongi kõik?“ imestas ta, viidates dokumendi õhukesele mahule ja sisule.

Kas vabariiklaste memo tekitas tõelise tormi või tormi veeklaasis, seda näitab lähitulevik. Võimalik, et selle suurim mõju on tavainimeste usalduse kõikumalöömine FBI ning teiste võimuorganite suhtes. Võib-olla see ka memo avaldamise peaeesmärk oligi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee