Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 20. koht: riigipööre viis Eestist demokraatliku korra (11)

Indrek Riigor, 4. veebruar 2018, 00:03
Riigivanem Konstantin Pätsi ettepanekul kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord 
1934 toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja erukindral Johan Laidoneri juhtimisel sõjaväeline riigipööre, millega seisati demokraatlik riigikord – algas nn vaikiv ajastu, millal Eestit valitseti autoritaarse korra järgi, kuni iseseisvuse kaotamiseni.

12. märtsil 1934 anti kell 14 Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantidele häire ja jagati kätte laskemoon. Aspirantidest moodustatud kolm kompaniid suundusid kesklinna, kus nad asusid valvama tänavaristmikke, võtsid oma kontrolli alla südalinna (sh Toompea lossi) ja kaks tähtsamat Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) hoonet. Poliitilise politsei ja Kaitseliidu rühmad alustasid terves riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimist.

Samal teemal

Kell 17 algas Toompeal valitsuse erakorraline istung, kus riigivanem Konstantin Pätsi ettepanekul kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord, erukindral Johan Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Samas vormistati määrused EVLi sulgemise ning koosolekute ja meeleavalduste keelustamise kohta.

Kell 22 andis riigivanem Päts toimunust teada pressikonverentsil. Kolm päeva hiljem esines ta juba riigikogu ees, kus ta põhjendas täpsemalt, miks võeti võim enda kätte. Muu hulgas väitis Päts, et vabadussõjalaste üleskihutatud rahvas olevat langenud massipsühhoosi ohvriks ega suutvat täita oma kõrgema võimu ülesannet. Väitest, et rahvas on vaimselt haige ja peab seetõttu loovutama oma kõrgema võimu, sai kõigi tulevaste ümberkorralduste alus.

Tasahaaval seati sisse tsensuur, riigiasutustest vallandati sadu töötajaid ja tühistati kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud vabadussõjalaste volitused. Niimoodi tagati esialgne kuulekus, mida aktsepteeris nii rahvas kui ka parlamendierakonnad. Riigipöördega leppimist on seletatud rahva väsimisega ja stabiilsuse sooviga pärast mitu aastat kestnud majandus- ja poliitilist kriisi. Usuti ka selgitust, et demokraatlikud kitsendused on ajutised.

Siiski ei tühistatud üleriigilist kaitseseisukorda, mis võimaldas vormiliselt seaduslikul Pätsil ja Laidoneril autoritaarse valitsemisega jätkata. Nende kõrvale tõusis kolmandaks juhtfiguuriks peaminister Kaarel Eenpalu. Riigikogu saadeti puhkusele ja seda ei kutsutudki enam kokku – sellest, riigikogu nn vaikivast olekust tulebki nimetus vaikiv ajastu, millega kõnealust perioodi sageli kutsutakse. Peagi keelustati ka kõik poliitilised erakonnad, tööd alustas Riiklik Propaganda Talitus ja tasalülitati igasugune opositsioon.

1937. aastal hakati autoritaarset riigikorda seadustama. Kutsuti kokku rahvuskogu, mis töötas välja uue põhiseaduse. Selle järgi sai Eestist tugeva presidendivõimuga riik, presidendist sõltus nüüd täielikult nii valitsuse kui ka kahekojalise riigikogu tegevus. Aprillis 1938 valiti Konstantin Päts valimiskogus Eesti esimeseks presidendiks.

1930. aastate teine pool kujunes Eestile majanduslikus mõttes üsna edukaks, mistõttu ei tekkinud otsest vajadust kehtivale riigikorrale vastu hakata. Rahvas nautis stabiilsust ja heaolu kasvu ega pööranud erilist tähelepanu poliitilise vabaduse piiramisele ja avalikku arvamuse tsenseerimisele. Järgnenud iseseisvuse kaotus ja okupatsioonid jätsid sellest ajajärgust inimeste mällu hoopis helge mälestuse.

Allikas:

·        Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

11 KOMMENTAARI

a
Ajan Suunta 4. veebruar 2018, 19:23
11. augustil kuulutas valitsus välja üleriigilise kaitseseisukorra ja kehtestas trükiste eelkontrolli ja määras sisekaitseülemaks Gustav Jonsoni. Kait...
(loe edasi)
d
Daily Express 4. veebruar 2018, 19:11
Ainult et sellist sündmust pole Eestis kunagi toimunud. See "riigipöörde" jutt sai alguse ühe Inglismaa ajalehe kõmuteatest ja hiljem levitas seda ope...
(loe edasi)
Loe kõiki (11)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee