Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 20. koht: riigipööre viis Eestist demokraatliku korra

Indrek Riigor, 4. veebruar 2018, 00:03

11 KOMMENTAARI

a
Ajan Suunta/ 4. veebruar 2018, 19:23
11. augustil kuulutas valitsus välja üleriigilise kaitseseisukorra ja kehtestas trükiste eelkontrolli ja määras sisekaitseülemaks Gustav Jonsoni. Kaitseseisukorra põhjendamiseks pidas Jaan Tõnisson raadiokõne, kus ta väitis, et riiki on haaranud ärev meeleolu ja viinud meeled tasakaalust 2. oktoobril peetud kõnes väitis ta veel, et rahvast on haaranud rahulolematuse psühhoos. Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu kehtimapandud kaitseseisukorda, ka mitte tagantjärele. 11. augustil 1933 sulges sisekaitseülem järgmised organisatsioonid:
Eesti Noorsotsialistlik Liit
Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus
"Põhja Küttide" leegionid
Demokraatlikude Liinisõdurite Ühendus
12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht Aftonbladet esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli Johan Laidoneri pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu. Soome ajalehes Ajan Suunta kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas."
19. augustil alustasid ajalehed eeltsensuuri kehtestamise tõttu valitsuse boikoteerimist (informatsiooni asemel valitsuse tegevusest avaldati artikleid tsensuurist Vene keisririigis ja teistes maades, kurkide soolamisest, putukate hingeelust, suurushullustusest, psühhotehnikast jne).
10. septembril 1933 ütles Artur Sirk vastuseks süüdistustele, et vapsid soovivad ja igatsevad diktatuuri, et et kus juba diktatuur olemas, seal seda teistkordselt sisse ei saa seada.
Valitsus algatas Sõna, koosolekute ja ühinguisse ning liitudesse koondumise vabaduse kurjasti tarvitamise vastu võitlemise seaduse projekti.
Kuni 2. oktoobrini 1933 oli Riigikogu vaikivas olekus. 3. oktoobril 1933 ütles Artur Tupits: "Praegune valitsus on kõik põhiseaduses ettenähtud vabadused suurel määral tühistanud. Meie rahvas ja riik saavad püsida ainult demokraatlikul alusel. Aga praegune valitsus on selle rahvavalitsusliku korra täiel määral hävitanud, on asemele seadnud parteipoliitilise diktatuuri." 4. oktoobril muutis Riigikogu valimis-, rahvahääletus- ja rahvaalgatusseadust. Rahvahääletusel oli vaja koguda 50 protsenti (+1) hääli, et põhiseaduse muutmise seadus vastu võtta.
14.-16. oktoobril toimus kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Vabadussõjalaste pakutud põhiseaduse muudatuste poolt hääletas 72,7 protsenti hääletanuist. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne vabariik, 50-liikmelise Riigikogu volitused vähenesed järsult. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi.
19. oktoobril tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, eeltsensuuri ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa. Kaitseseisukord jäi kehtima Tallinnas, piirivööndis ja raudteede piirkonnas. 21. oktoobril astus ametisse Konstantin Pätsi moodustatud üleminekuajajärguvalitsus.
Vapside ajalehes Võitlus kirjutati 31. oktoobril 1933:
"Kaitseseisukorra maksmapanek ei tähendanud rohkem ega vähem kui Jaan Tõnissoni katset isiklikku-perekondlikku diktatuuri maksma panna."
6. märtsil 1934 tegi Jaan Soots Riigikogus ettepaneku endine Jaan Tõnissoni valitsus kohtuvõimude kätte anda.
d
Daily Express/ 4. veebruar 2018, 19:11
Ainult et sellist sündmust pole Eestis kunagi toimunud. See "riigipöörde" jutt sai alguse ühe Inglismaa ajalehe kõmuteatest ja hiljem levitas seda opereti- ja kabareeartist Toominga Villu oma raamatus.
"Eestis puhkes täna kodusõda. Politsei ja sõjavägi tegevuses. Sõdurid arvasid, et neid viiakse nende vana vaenlase ja naabri Nõukogude Venemaa vastu, kellega nad võitlesid 1918. aastal.
Varsti tuli aga käsk – vallutada fashistliku partei peakorter. Fashistideks on peamiselt erasõdurid. Valitsus kartis, et fashistid valmistuvad teostama vägivaldset riigipööret. Kui valitsuse väed lähenesid fashistide peakorterile, avasid fashistid nende peale kuulipildujatest tule.
Valitsuse väed taandusid alul, kuid tõid siis kohale kerge- ja ka raske kahurväe ning seadsid selle üles fashistide peakorteri vastu. Kahurvägi avas tule ja seda toetasid politseinikud, pildudes hulgaliselt käsigranaate fashistide peakorteri aknast sisse.
Välisilmast äralõigatud.
Tund tunni järele kestis vihane võitlus ja alles siis, kui saabus öö, lõppes see heitlus – valitsusvägede võiduga.
Paljud inimesed said selles võitluses surma ja haavata. Surmasaanute täpne arv pole veel teada.
Pandi maksma karm sõjaväeline tsensuur, mis lõikas Eesti muust maailmast ära.
Lugesin praegu, et on vangistatud 150 isikut, kes kutsusid välja selle kodusõja. Homme seisavad nad sõjakohtu ees.
Sõjaseisukord on kuulutatud üle kogu riigi välja, ja on suletud kõik sõjalise iseloomuga organisatsioonid.
Mees, kes juhatas armeed 1918. aastal venelaste vastases võitluses – kindral Ledner[!] – juhatas nüüd vägesid. Nii oli ta sunnitud võitlema oma endiste sõjakaaslaste vastu. Ta nimetati diktaatoriks[!], volitustega, et võib igasuguse vastupanu suruda maha raudse käega.
Nõukogude Vene aga on mobiliseerinud 12-tuhande-mehelise brigaadi ja saatnud selle Eesti-Vene piirile – kaitsma Leningraadi.”
j
Ja,/ 4. veebruar 2018, 10:25
mis tänapäeval teisiti on?Olekski tarvis tugevat parempoolset valitsust,kes ehitaks riiki,mitte ei tegeleks üksteisele kaigaste kodaraisse loopimisega nagu praegu see toimub.Kõige parm riigikord olekski selline nagu vapsid seda soovisid ja kahju,et Päts omalajal kõik ära rikkus!
r
Rahvavabadus ja omavalitsus/ 4. veebruar 2018, 19:28
Kõige parem riigikord on solidarism, kus kõigil ühiskonna gruppidel on õigus riigi valitsemisest oma valitud esindajate kaudu osa võtta. Päts ei rikkunud midagi ära.
õ
Õhtuleht teab,et demokraatia tuli alles juunis 1940./ 4. veebruar 2018, 09:28
Eesti rahvale hakkas paistma Stalini konstitutsiooni päike! Õhtuleht on hullem kui Sputnik!!
a
aga/ 4. veebruar 2018, 09:25
mis toimub Eestis praegu.Kersti pole mingi jumal.
j
JUHAN/ 4. veebruar 2018, 04:49
Saatis vabadussõdalased küll laiali ning nende juhid kinnimajja, kuid samas võttis ise üle nende pakutud põhiseaduse ja tugevalt presidentaalse riigi idee. Asus ise selle järgi valitsema.
Raske öelda, mis olnuks Eestile parem, kas Pätsi või vapside võim. Võib pakkuda ka näiteks hüpotetilist varianti, et vapsid oleks olnud ehk märksa saksasõbralikumad ning sel juhul olnuks me Saksamaa lltlased ning Hitler poleks meid tollepakti salaprotokolliga Stalinile maha parseldanud. Sellisel juhul astunuks me sõtta Hitleri liitlasena, kaotanuks sõja koos temaga ning oleksime saanud okupeeritud. Aga vahest oleks meid sel juhul oodanud mitte "vabatahtlikult liitunud liiduvabariigi", vaid näiteks rahvademokraatiamaa staatus nagu juhtus Saksamaa liitlase Ungariga? Ja siis jäänuks ehk toimumata venestamine, suurküüditamised ning lauskollektiviseerimine?
U
!!!/ 4. veebruar 2018, 14:55
Ungaris anti võim NSVL iidus stažeerinud kommunistidele. Ilmselt oli lisaks ka Moskvast saadetud mitteungarlastest nõunikke ning eksperte. kuid sellist massilist "kultuuri ja kirjaoskuse toojate" migratsiooni nagu meil ei olnud.
Natsionaliseeriti küll suurmaaomand, suurtööstus ning "fašistide sabarakkude" vara, kuid samas jäi arvesatvestatav hulk väikemaaomanikke, majaomanikke ja väikeettevõtjaid. Oli küll kollektiviseerimist, kuid mitte sellises mastaabis. Jäi alles ka sõltumatuid talupoegi. Samuti pisiettevõtjad, eriti teeindussfääris. Olid pagarid, väikepoed ja kioskid, juuksurid, kosmeetikud, rätsepad, kingsepad, taksod, remondimehed, käsitöölised j.n.e. Olid koguni mõned dekoratiivsed pisparteidki, kuigi reaalset võimu neile ei antud.
Muidugioli ka repressioone. Keegi pandi seina äärde, keegi saadeti kinnimajja või laagrisse. Aga ei olnud massirepressioone, GULAG-i mõõtu koonduslaagreid ega Siberisse küüditamisi.
U
!!!!/ 4. veebruar 2018, 19:31
Ungari pole kunagi pidanud tõestama, et on olemas. Isegi Jaltas ei pidanud Roosevelt enesestmõistetavaks, et Ungari on alati Venemaale kuulunud.
m
mnjaa/ 4. veebruar 2018, 02:33
Tänasedki poliitikud - eriti sotsiaaldemokraadid - teavad seda asja et rahvas on vaimselt haige ja iseseisvuse kaitseks peab tõstma alkoholiaktsiisi..
a
Ajjan Suuntta/ 4. veebruar 2018, 20:06
Täiesti vale ja asjasse mittepuutuv seos.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee