Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 21. koht: Maailma ühe demokraatlikuma põhiseaduse kehtestamine (10)

Indrek Riigor, 3. veebruar 2018, 00:01
Põhiseaduses oli uudne streigivabaduse garanteerimine
Möödunud aastal tähistasime veerandsajandi möödumist kehtiva põhiseaduse vastuvõtmisest. Järjekorras neljas põhiseadus meie riigi ajaloos osutus kõige pikaajalisemaks, millele aitas palju kaasa 15. juunil 1920 vastu võetud esimesest põhiseadusest saadud kogemus.

Asutava kogu, mis pidi põhiseaduse väljatöötamisega määrama Eesti riigikorra, kokkukutsumine õnnestus alles teisel katsel. Esimene katse jäi iseseisvuse väljakuulutamise eelsesse aega, jaanuari 1918. Ligi poolteist aastat hiljem toimunud valimistega saavutasid asutavas kogus enamuse vasakpoolsed (120 kohast 78), mistõttu tulid esimese põhiseaduse pidepunktid suuresti just nende arusaamade järgi.

Samal teemal

Juunis moodustati põhiseaduse väljatöötamise komisjon, mis koostas seaduse eelnõu ja esitas selle arutamiseks mais 1920. Tulevase põhiseaduse koostamisel analüüsiti äsja kehtestatud Saksa (1919), Soome (1919) ja Tšehhoslovakkia (1920) põhiseadusi ning ka Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa konstitutsioone ning teisi riigiõiguslikke akte. Kõik asutavas kogus esindatud rühmitused toetasid rahvavalitsuse ideed: riigivõimu kandjaks on rahvas, kes teostab riigivõimu oma hääleõiguslike kodanike kaudu.

Juunis vastu võetud põhiseadus hakkas kehtima 21. detsembril 1920, esimese riigikogu kokkutulemisel. Selle järgi kehtestati Eesti riigikorraks parlamentaarne vabariik, kus kõrgemat võimu teostab rahvas. Võrreldes teiste riikide põhiseadustega, oli Eesti esimeses põhiseaduses kehtestatud mitu vabadust, mida mujal maailmas polnud selgesõnalisest veel tehtud. See on andnud alust nimetada meie esimest põhiseadust kehtestamise hetkel üheks demokraatlikumaks maailmas.

Nii anti rahvale õigus rahvaalgatuseks 25 000 toetusallkirja alusel ja 10 000-l hääleõiguslikul kodanikul oli õigus nõuda seaduseelnõu või mõne muu asja allutamist rahvahääletusele, mille tulemus oli parlamendile siduv. Rõhutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning tagati kultuurautonoomia vähemusrahvustele. Täiesti uus asi oli streigivabaduse garanteerimine.

Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament, mis sai pärast vaidlusi nimetuseks riigikogu (kaaluti ka nimetusi riigikoda, maakoda, riigivolikogu jt). Riigikokku kuulus 100 liiget, selle tööd juhtis kuueliikmeline juhatus. Parlament valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel ilma minimaalse häälekvoodita (soosis väikeparteide parlamenti valimist).

Täidesaatvat võimu teostanud vabariigi valitsus sõltus täielikult parlamendist – riigikogu kinnitas kabineti ametisse ning see kandis ka riigikogu ees vastutust. Umbusalduse korral pidi tagasi astuma kogu valitsus, kaasa arvatud valitsusjuht – riigivanem, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta ei olnud. Põhiseaduse esimesel lugemisel sisaldas projekt ka presidendi institutsiooni, kelle võim pidi olema tüüpiline parlamentaarse riigikorraga riigile, kuid sellest loobuti vasakpoolsete survel, kes kartsid võimu koondumist ühe isiku kätte.

Seega kirjutati põhiseadusesse mitu kitsaskohta, mis suurema demokraatliku valitsemise kogemuse korral oleks ehk ületatavad olnud. Põhiseadus andis liiga suure võimu parlamendile, kelle töövõimest ja -võimetusest sõltus kõigi tähtsamate otsuste vastuvõtmine. Kohe hakkasid kimbutama demokraatia tüüpilised ohud: suutmatus kokkulepetest kinni pidada ja vähene vastutustunne, mis tõid kaasa valitsemise ebastabiilsuse. Väikeparteide koalitsioonidest koosnenud valitsused ei suutnud kaua ametis püsida ja otsustamine parlamendis takerdus pidevalt poliitilise kemplemise taha. See sai esimesele põhiseadusele ka saatuslikuks.

Allikad:

  • „Põhiseaduse teel. Dokumente ja materjale kogunud ja selgitanud Eerik-Juhan Truuväli“. Tallinn: Ilo, 2008.
  • Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

10 KOMMENTAARI

a
aga 4. veebruar 2018, 05:57
mis toimub praegu Eesti Riigis.Keegi isehakanud Kersti arvab,et just tema on jumal.
k
konninimesele 3. veebruar 2018, 20:18
Konstantin Päts ütles Rahvuskogu 1. üldkoosolekul 19. veebruaril 1937: Kui meie nüüd oma endise Põhiseaduse peale tagasi pilgu heidame, siis näeme, et...
(loe edasi)
Loe kõiki (10)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee