Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 21. koht: Maailma ühe demokraatlikuma põhiseaduse kehtestamine

Indrek Riigor, 3. veebruar 2018, 00:01

10 KOMMENTAARI

a
aga/ 4. veebruar 2018, 05:57
mis toimub praegu Eesti Riigis.Keegi isehakanud Kersti arvab,et just tema on jumal.
k
konninimesele/ 3. veebruar 2018, 20:18
Konstantin Päts ütles Rahvuskogu 1. üldkoosolekul 19. veebruaril 1937: Kui meie nüüd oma endise Põhiseaduse peale tagasi pilgu heidame, siis näeme, et ta ei olnud mitte ainult seepärast Rousseau aadete järeleaimdus, et ta meile mingit organiseeritud seltskonda rahvaesinduseks ei lasknud jõule pääseda, vaid ta oli ka sellepoolest täielikult Rousseau aadete mõju all, et Rousseau ei tunnustanud võimude jaotamist, vaid tema arvates pidi valitsema üks võim — seaduseandlik võim, ja selles pidid leiduma kõik asutused.
Meil oli üks seaduseandlik võim, see oli rahvaesindus, ta seadis ametisse valitsuse ja nimetas kohtuvõimud. Ainukene, millest ta lahku läks Rousseau aadetest, see oli see, et ta tunnustas ja pidas tarvilikuks kodanikkude vabaduse kaitset. See oli juba aset leidnud kõigi riikide põhiseadustes, ei saadud ka meil sellest mööda minna.
k
konninimesele/ 3. veebruar 2018, 20:17
1923. aastal peetud rahvahääletusel usuõpetuse üle ilmnes, et rahva kui formaalselt riigivõimu kõrgem teostaja (§ 27) ei jaga Riigikogu seisukohta ja I Riigikogu pidi seetõttu laiali minema. Seetõttu jooksva seadusandluse osas enam rahvahääletusi ei korraldatud. 1926. aastal üritasid sotsialistid tühistada võõrandatud mõisate eest tasu määramist rahvahääletuse korras ja 1932. aastal üritasid vapsid maaomavalitsuste kaotamist rahvahääletuse korras. Mõlemal juhul oli tõenäoline, et rahvas ei jaga Riigikogu seisukohta ja Riigikogu keeldus küsimuse rahvahääletamisele panemisest. Erakonnad ei usaldanud oma valijaskonda. Mõlemal juhul oli vaieldamatu, et Riigikogu talitusviis ei olnud kooskõlas Põhiseadusega, märgib Artur Mägi.
k
konninimesele/ 3. veebruar 2018, 20:16
Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseaduse sõnastuses paberil hästi tagatud. Riigi tähtsamates sõlmpunktides, sealhulgas pealinnas, piiriäärsetel aladel ja laiarööpmelistel raudteedel kehtis pidevalt sõjaseadus (vt kaitseseisukord), siseministril olid Vene seadustes ettenähtud kindralkuberneri õigused kuni 1930. aastani, mil kindralkuberneri ametinimetus asendati sisekaitseülema omaga. Põhiseadusega oli keelatud teenetemärkide (välja arvatud Vabadusrist sõjaväelastele sõja ajal) annetamine ja vastuvõtmine, kuid seda keeldu ignoreeriti üleüldiselt.
k
konninimesele/ 3. veebruar 2018, 20:14
18. veebruaril 1929 kuuendal üleriiklikul põllumeeste kongressil peetud kõnes ütles Konstantin Päts: Meie riigi võim on liialt absoluutne. Selles on kaugemale läinud ainult Venemaa. Järgmine oleme meie. Riigikogu koondab kõik võimu oma kätte. Temal ei ole vastukaalu. Meie omavalitsused on muutunud riigi ametiasutusteks. Meil on loodud korraldus, et kõik võim on rahva käes, kuid teiselt poolt on koondatud kõik võim ühe asutuse kätte.
k
Kus/ 3. veebruar 2018, 11:44
s
Sääsk/ 3. veebruar 2018, 14:15
Demokraatia ainus ülesanne on sünnitada türanne. Põhiseadus tehti aga täpselt niisugune, mis vastaks globalistide eesmärkidele.
i
3. veebruar 2018, 05:03
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
.
3. veebruar 2018, 01:44
... mis paraku ei kehti ja sellegi poolest nii mõnelegi jalgu jäänud

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee