2
fotot
Roman Baskin koos ema Ilse "Ita" Everiga juubelilavastuses "Finaal" (Teet Malsroos)

Eesti Kultuurkapital autasustas 2. veebruaril Kultuurikatlas parimaid kultuuri- ja sporditegelasi. Pidulikul auhinnagalal jagati Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaid. Üle anti kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad. Igas valdkonnas anti üle ka elutööpreemia pikaajalise loomingulise või spordialase tegevuse eest. 

Elutööpreemia said ka Mait Summatavet (arhitektuur), Mats Traat (kirjandus), Jüri Kalmus (sport), Liivi Soova (rahvakultuur), Mark Soosaar (audiovisuaalne kunst), Tiit Pääsuke (kujutav kunst) ja Peep Lassmann (muusika). Muude preemiasaajate hulgas olid näiteks Eesti Rahva Muuseumi hoone loojad, mängufilm „November“, XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ juhid, Sandra Jõgeva ja Sulev Keedus. Kokku jagas Eesti Kultuurkapital reede õhtul Kultuurikatlas välja 58 preemiat.

Näitekunsti valdkonnas 10 000 euro suuruse elutööpreemia saanud Roman Baskin ütles Õhtulehele, et preemiatega pole elu teda hellitanud ja tunnustus, mis talle Eesti Kultuurkapitali poolt osaks sai, on kahlemata suurim. „Ma olen rohkem ikka nominent olnud,“ naeris ta. Vaatamata haigusele oli eelmine aasta Roman Baskinile väga edukas. Septembris esietendus Estonias Baskini lavastatud „Pilvede värvid“ ning hiljuti jõudis kinno Katrin ja Andres Maimiku mängufilm „Minu näoga onu“, kus Baskinil on kandev roll. Aga juba reedel esietendub Eesti Draamateatris Baskini lavastus „Kriidiaed“, kus ühe peaosalisena astub üles Ita Ever.

Pikemat usutlust teatri- ja filmilavastaja ning näitleja Roman Baskiniga saab lugeda esmaspäevasest Õhtulehest. Kokkuvõte auhinnagalast on ETVs 4. veebruaril kell 18.45. Galaetenduse lavastas Veiko Tubin, õhtut juhtisid Helena Pruuli ja Markus Habakukk.

Peapreemiad (7000 eurot)

Kirjanduse valdkond

Malle Salupere – raamatu „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“ eest

Kehakultuuri ja spordi valdkond

Aavo Aunroos – Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht

Näitekunsti valdkond

Renate Keerd – teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja

Rahvakultuuri valdkond

Heli Jürgenson  – XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent

Margus Toomla – XII noorte tantsupeo „Mina jään“ pealavastaja

Helikunsti valdkond

Olari Elts – Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal

Arhitektuuri valdkond

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone loojad

Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, HG Arhitektuur, Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Kino Maastikuarhitektid

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Aasta mängufilm „November“

Katrin Kissa

Rainer Sarnet

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Karin Laansoo

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest

Elutööpreemiad (10 000 eurot)

Arhitektuuri valdkond

Mait Summatavet – erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui ka julgeid näitusekujundusi.

Kirjanduse valdkond

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatub see teekond nüüdisajast Põhjasõjani.

 Kehakultuuri ja spordi valdkond

Jüri Kalmus – jalgrattaspordi edendaja ja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus.

Rahvakultuuri valdkond

Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja

 Näitekunsti valdkond

Roman Baskin – intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Mark Soosaar – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui ka otse kaadris

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Tiit Pääsuke – viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning nüüdisaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt.

Helikunsti valdkond

Peep Lassmann – traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena

Sihtkapitalide aastapreemiad (1500–5500 eurot)

Rahvakultuuri sihtkapital 

• Janno Puusepp – harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest

• Kersti Loite – käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse eest

• Rasmus Puur – koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale

• Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile

• Ants Taul – pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest

• Maian-Anna Kärmas – rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnas

• Liidia Konsa – rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse eest

• Kairi Leivo – kultuurimälu talletamise aastapreemia

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital

• Rein Leppik – (Valga) maakonna spordihing

• Kairis Ulp – spordijuhtide majakas

• Raoul Vello Leitham  – maadluse arendaja ja võistluste korraldaja

• Reele Remmelkoor – olümpiahariduse pikaajaline edendaja ja kooliolümpiamängude propageerija Eestis

• Sven Andresoo – olümplaste kasvataja

• Ranno Krusta  – Eesti laskespordi viimine medalivõitudeni (pälvib preemia postuumselt)

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

• Sulev Keedus  – aasta režissöör mängufilmi „Mehetapja / Süütu / Vari” ja dokfilmi „Sõda” eest

• Sandra Jõgeva – aasta dokumentaalfilm „Armastus…..“

• Chintis Lundgren – aasta animafilm  „Manivald“

• Mart Taniel – aasta operaator filmi „November” unikaalse pildikeele eest

• Liina Murd – missioonipreemia töö eest eri filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis

• Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidega „Mehetapja / Süütu / Vari” ja „November”

• Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega „November”, „Mehetapja / Süütu / Vari” ja „Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale

• Rea Lest – aasta filminäitlejanna filmidega „Mehetapja / Süütu / Vari” ja „November” tõusmise eest Eesti kinolinale

• Endel Koplimets – taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel

• Eeva Mägi – noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis „Lembri Uudu”

• Matis Mäesalu – parim kunstnikutöö filmi „November” eest

• Jaagup Roomet – parim kunstnikutöö filmi „November” eest

• Kaur Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

• Kaspar Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

• Holger Loodus – materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku „Teekond maailma lõppu“ eest

• Mari-Leen Kiipli – nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel „Passiflora“ Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis „One-on-One“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis

• Rebeka Põldsam – Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumus kureeritud näitusel „Anu Põder. Haprus on vaprus“, mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse

• Eero Epner – Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, nüüdisaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus „Konrad Mägi“

• Ketli Tiitsar, Kristi Paap – kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis

Jaga artiklit

6 kommentaari

V
Vanaproua  /   15:43, 4. veebr 2018
Mäletan Cyrano`d ja arvan,et see roll olnuks küll kõva kiitmist väärt!
R
Raikin  /   09:10, 4. veebr 2018
See pudisuu poleks keegi kui vanemad poleks upitanud!Lavakasse saigi ainult omade seast.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis