Ilm ja loodus

Lisatud keskkonnaameti kommentaar!

FOTOD | Haruldase linnu pesitsusala raiuti lagedaks, keskkonnaameti sõnul see linde ei ohusta (186)

Toimetas Denes Kattago, 2. veebruar 2018, 13:19
Raie kaku pesitsusalalFoto: EMA
Hoolimata protestist lasid riiklikud ametkonnad maha raiuda saja-aastase männiku, mis on kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Kodanikuühendus Eesti metsa abiks (EMA) saatis täna hommikul keskkonnaametile ja keskkonnainspektsioonile selle kohta kaebuse. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

Samal teemal

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägia KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Kuna raiutud kinnistud jäävad värbkaku püsipesitsusala sisse, siis on Keskkonnaamet kodanikuühenduse hinnangul raielubasid väljastades eksinud Looduskaitseseaduse vastu, sest alale ehtib piiritlemata püsielupaigast lähtuvalt isendi kaitse, mille järgi „kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud“ (Looduskaitseseadus § 55 lg 6).

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal, kuna nii loa väljastanud ametkond, raie teostaja kui ka seaduserikkumisse sekkumata jätnud keskkonnainspektsioon olid teadlikud värbkaku püsipesitsusalast ning sellest, et raiete näol on tegemist linnu tahtliku häirimisega. Ühendus soovib rikkumisele kaasa aidanud ametnike ning selle läbi viinud ettevõtjate vastutusele võtmist, samuti vastutavate isikute ja ettevõtete avalikustamist, et sellised rikkumised tulevikus enam ei korduks.

VärbkakkFoto: Jari Peltomaki

Eestis talvitub olenevalt talvest 1000-3000 värbkakku ning see Euroopa pisim, vaevalt kuldnoka suurune kakuline kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Need on liigid, mis on küll suhteliselt tavalised, kuid kelle puhul on oht arvukuse kiireks languseks. Muuhulgas võib seda tingida elupaikade massiline ja kiire hävitamine. Kakk, keda talvitumisperioodil elupaiga otsese hävitamisega häiritakse, ei pruugi endale piisavalt kiiresti uut, liigikaaslaste või konkurentide poolt hõivamata elupaika leida. Seetõttu on ka värbkaku hukkumise tõenäosus suur.

KESKKONNAAMET: tehtud raie ei ohusta värbkakku ega kassikakku

Kassikaku ja värbkaku elupaigas tohib teha raiet väljaspool lindude pesitsusperioodi, seega on jaanuaris teostatud raie seaduslik ega häiri olulisel määral linde.

Keskkonnaametile esitati metsateatis Harku vallas Vaila külas asuvale Madise kinnistule sooviga teha lageraiet 2,8 ha ja harvendusraiet 1,3 ha ulatuses. Kuna plaanitav raieala asus Vaila kassikaku püsielupaiga piiranguvööndis, arvestas amet metsateatise väljastamisel püsielupaiga kaitsekorda ning keelas raie kassikaku pesitsusperioodil 1. veebruarist 31. augustini.

„Täname tähelepanelikke kodanikke, kes teavad ja tunnevad oma kodukoha loodusväärtusi. Sageli saame infot liikide uute leiupaikade kohta just kohalikelt elanikelt. Mõistame kohalike loodussõprade muret kakkude seisundi pärast. Raie lubamisel seadsimegi ajalise piirangu just sel eesmärgil, et vältida lindude häirimist ja hukkumist tundlikul pesitsusajal,“ lausus keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Kassikaku püsielupaiga määrus ja liigitegevuskava, mis on tehtud koostöös liigikaitse ekspertidega, lubavad raie teostamist liigi püsielupaigas väljaspool pesitsusaega. Värbkakud on väljaspool pesitsusperioodi suhteliselt liikuvad ega püsi talvel oma pesitsuspaigas. Oluline on kaitsta kakkusid ja teisi linde pesitsusajal, et nende pesad ja pojad ei hukkuks.

„Värbkakule sobivaid metsi Eestis leidub ning tema arvukus on viimase 30 aasta vältel olnud tugevalt tõusev. Praegu pesitseb  Eestis kuni 1500 paari värbkakke. Seega läheb imearmsal värbkakul Eestis hästi ning talvitumisaegne raie ei sea ohtu konkreetset isendit ega liigi seisundit,“ lausus Erit.

Ka keskkonnainspektsioon kinnitab, et teostatud raietööd olid seaduslikud, toimudes tingimusel, et raiet ei tehta lindude pesitsusperioodil. „Raie tegija oli pesitsusajaga seotud piirangutest teadlik ning lõpetas tööd jaanuari lõpus.

Seega pole inspektsioonil kahtlusi raie kvaliteedist või piirangutest kinnipidamise osas,“ selgitas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhtivinspektor Aivar Kruup.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee