Eesti uudised

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 22. koht: Vabadussõda ja Tartu rahu (3)

Indrek Riigor, 2. veebruar 2018, 00:02
Jaan Poska kirjutab Eesti–Vene rahuleppele alla. Foto: Eesti Filmiarhiiv
Täna möödub Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimisest 98 aastat. See on Eesti ajaloos niivõrd märgiline, et seda võib kaaluda ka kõige enam meid mõjutanud sündmusena.

Suurem osa Vabadussõjaga seotud sündmustest avaldasid ühel või teisel moel Eesti arengule üsnagi määravat mõju. Tõenäoliselt olnuks Vabadussõda olemata, kui ajutine valitsus poleks otsustanud 27. novembril 1918 sissetungijatele vastu hakata. Raske on ette kujutada, mis oleks saanud, kui Inglise laevastik poleks 12. detsembril saabunud Tallinna alla, aidates sellega takistada Punaarmee edasitungi (vaenlane jõudis kõigest 32 kilomeetri kaugusele Tallinnast). 2. jaanuaril 1919 alustas Rahvavägi vastupealetungi, mis viis Eesti vabastamiseni punaväelastest.

Samal teemal

Sama olulist rolli mängisid üksikud lahingud. 14. jaanuaril vabastasid kuperjanovlased üllatusrünnakuga Tartu, mis võimaldas muu hulgas jätkata emakeelse ülikooli loomisega. 30. ja 31. jaanuaril võitis Rahvavägi Paju lahingu, millega kindlustati end strateegiliselt Lõuna-Eestis. Sümboolseks kujunes Võnnu all 23. juunil saavutatud võit sõjas Landeswehr’iga, mida tähistame Eesti võidupühana.

Oli teisigi Vabadussõja lahinguid, mis oleksid ebaedu korral või jätkudes võinud meile saatuslikuks saada. Oma mõju avaldas Vabadussõja ajal riigi elus toimuv: suureks saavutuseks tuleb pidada näiteks esimese parlamendi Asutava Kogu valimisi ja kogunemist 23. aprillil 1919 (tähistatakse riigikogu sünnipäevana) ning põhjalikult riigi elu muutnud maaseaduse vastuvõtmist sama aasta 10. oktoobril.

Vabadussõja lõpetanud rahuläbirääkimised olid pingelised ja sugugi mitte kohe aimatavate tulemustega. Läbirääkimiste esimene voor peeti Pihkvas septembris 1919, kuid see ei andnud tulemusi. Eesti poolele valmistas lisaraskusi rahvusvahelise toetuse saamine, sest samal ajal pidasid Nõukogude Venemaaga sõda ju ka Soome, Läti, Leedu ja Poola ning vaenutegevusele eeldati ühesugust lahendust. Novembris  otsustas Eesti valitsus asuda läbirääkimistesse naabermaadest eraldi, mis tekitas pingeid.

Rahuläbirääkimiste Tartu voor algas detsembris ja see kulges vastavalt sellele, milline oli kummagi poole sõjaline edu rindel. Tänu Rahvaväe meeletutele pingutustele Narva all, hoidmaks ära punavägede uut sissetungi, õnnestus läbirääkimistel saavutada Eestile soodsad tingimused. Palju aitas kaasa Eesti ühe kogenuma diplomaadi ja poliitiku (ajutise valitsuse välisministri) Jaan Poska asumine Eesti delegatsiooni etteotsa. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla ajaloolisele Tartu rahule, mille tähtsaimaks punktiks oleme ikka pidanud Eesti iseseisvuse tunnustamist Nõukogude Venemaa poolt.

421 päeva kestnud Vabadussõjas langes ja suri Eesti poolel 5000 inimest, haavata sai 14 000, neist 2600 jäi invaliidiks. Langes ja suri 600 meid toetanud riikide kodanikku ja haavata sai 1000. Vastase kogukaotus ei ole teada. See on ainus sõda Eesti ajaloos, mille oleme võitnud.

Allikad:

·        Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee