Juhtkiri

Juhtkiri | Lumesaha asemel aitab piirkiiruse vähendamine? (78)

Ohtuleht.ee, 1. veebruar 2018 18:26
Foto: Tiina Kõrtsini
Rahvasuu ironiseeris Eestit tabanud lumesaju ja tuisu puhul, et ilmselt võtsid maanteeameti hoiatust mitte minna libedaga sõitma tõsiselt vaid teid hooldama pidanud sahamehed. Nali naljaks, kuid osaliselt vastab see ilmselt tõele, sest tuisu ajal ei tehta maanteeameti kinnitusel tõepoolest libedustõrjet. Järelikult on Eesti sel ajal täielikult tuisutaadi meelevallas, kui luuleliselt väljenduda.

Võiks retooriliselt küsida, kas Eestis on vaja dubleerivaid riigiasutusi, sest ilmajaamgi suudab öelda, millal on tuisku oodata. Kuid inimestel on ju vaja liikuda iga ilmaga, ja seda vaatamata maanteeameti soovitusele auto koju jätta. Proovigu vaid maal elav inimene, kes sõidab ühistranspordi puudusel autoga, ülemusele öelda, et ta ei tule tööle, sest lund sajab.

Samal teemal

Lõppkokkuvõttes taandub kõik tõepoolest juhtide oskusele libedaga toime tulla. Võrreldes taasiseseisvuse algusajaga on liiklussurmade arv kümme korda langenud. Selleni pole jõutud mitte tänu sõiduoskuse paranemisele, vaid kvaliteetsematele ja targematele autodele. Kuid kui sõiduki turvalisusele loodetakse liiga palju, võib see tekitada hooletust. Juhiloa saamise üks tingimusi on libedasõidukoolituse läbimine. Kui aga juhid ei oska libedal teel sõita, siis kas see täidab üldse eesmärki või on mõeldud kõigest linnukese kirjasaamiseks? Suure kiiruse puhul ei pruugi aidata ka õiged sõiduvõtted, seega oleks abi talvisest piirkiiruse alandamisest. See oleks küll ääretult ebapopulaarne samm, kuid parandaks liiklusohutust. Iseasi, kas oleme rahul, kui buss sõidab Tallinnast Tartusse pool tundi kauem.   

Viimase tuisuga sattusid reisibuss ja haagisveok õnnetusse. Meil ei nõuta ju nende puhul talverehve. Kui aga selliste tihti tugevama õigusega jõhkrat sõidustiili harrastavate suurte sõidukite kokku põrgata, võib see kujuneda väiksematele autode saatuslikuks. Bussidele-veokitele talverehvide nõude kehtestamine olevat aga liiga kallis. Oleneb, mida seada esikohale, kas maanteel ellujäämist või veofirmade rahalist kokkuhoidu.

Samamoodi tuleb küsida – kui senine teehooldus ei rahulda kedagi, kas siis ühiskond on valmis selle eest rohkem maksma? Kõigepealt peab muidugi tagama, et hooldus vastaks nõuetele. Või piisab sellest, et loeme kraavi sõitnud autod, hukkunud ja vigastatud küüniliselt kokku ning leiame, et oleme märksa odavamalt läbi ajanud?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee