4
fotot
Foto on ilustratiivne (TIINA KÕRTSINI)

Foto on ilustratiivne (TIINA KÕRTSINI)
  • Siim on kogu aeg teistest väiksem olnud. Juba esimeses klassis hakkasid klassivennad teda selle pärast narrima ja nokkima. Siim üritas alguses poiste naljadega kaasa minna, kuid aasimine läks järjest õelamaks ja muutus Siimule vastikuks.
    Neljandas klassis hakkas ta vastu ütlema ja järjest sagedamini endast välja minema. Siim ei ole toimuvast kellelegi rääkinud ja abi palunud. Ta ei taha nõrgana näida. Aga ta ei taha ka enam kooli minna.
  • Kaks klassivenda võtavad garderoobist Asko vahetusjalanõud ning viskavad need prügikasti. Kui Asko kooli jõuab ja kadunud jalanõusid märkab, läheb ta endast välja ja hakkab nutma. See ei ole esimene kord, kui need samad poisid tema asju ära võtavad ja peidavad.
  • Katil oli 6. klassini koolis kõik hästi. Tal oli pinginaaber ja sõbrad, õppimine oli korras. Juba õppeaasta alguses hakkas Kati ema märkama, et tüdruk on koolist tulles tujutu, ei saa enam sõbrannadega kokku ning nuriseb oma riiete ja välimuse üle. Kati telefon piiksus õhtuti sageli ja saabuvad sõnumid tegid tüdruku silmnähtavalt närviliseks.
    Ühel päeval tuli Kati õhtul koju nutusena ja katkiste riietega. Alles siis rääkis ta emale toimuvast. Sügisel oli klassi tulnud uus tüdruk, tema endise pinginaabri sugulane. Kohe algusest peale oli tal midagi Kati vastu ja ta näitas seda välja tema välimuse kohta mürgiseid märkusi tehes ning sõpruskonnast välja tõrjudes. 
    Kati pinginaaber asus uuega kohe kampa ja varsti ei olnud Katil enam ühtegi sõbrannat. Uus tüdruk ja tema kambajõmmid saatsid Katile ka inetuid sõnumeid ja ähvardusi - need olidki need õhtused telefoni piiksumised. 
    Õpetajale Kati sellest rääkinud ei olnud, kuna õpetaja on palju kordi tüdrukute tegutsemist pealt näinud, aga pole midagi teinud. Ja nüüd olid tüdrukud ühe ähvarduse teoks teinud.
    Kati ema helistas kohe klassijuhatajale ja rääkis loo ära. Peale Kati telefonis sõnumite nägemist pöördus ta ka politsei poole. Kati sai abi, tüdrukute kambaga peeti mitu tõsist vestlust ja kiusamine lõppes. 

Need näited on võetud päris elust, meie oma koolidest ja selliseid asju juhtub iga päev. Palju! Asja juures on kõige hullem see, et suur osa nii rahvast kui ka arvamusliidritest peavad säärast olukorda täiesti normaalseks. See omakorda normaalne ei ole!

Kiusamine on tõesti väga levinud nähtus, Eestis kannatab kiusamise all keskmiselt viiendik õpilasi. Rohke leviku põhjal ju võiks seda tõepoolest normaalseks ja paratamatuks nimetada, kuigi kiusamist uurivad teadlased sellega ei nõustu.

Kristiina Treial, SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige, miks on ohtlik, kui peame kiusamist koolis normaalseks, paratamatuks koolielu või suureks kasvamise osaks?

Kiusamise pidamist normaalsuseks või suureks kasvamise osaks kohtab pahatihti ka meie täiskasvanute suhtumises. Eelmise aasta lõpus väljendas usutluses taolist arvamust hinnatud kunstnik Jüri Arrak. Kui nii mõelda, siis polekski ju nagu midagi lahti. Kuid kui võtta arvesse kõike seda, mida teadusuuringud tänapäevaks kiusamise kahjude kohta nii kannatajatele, kiusajatele kui ka pealtnägijatele endaga kaasa toovad, ei tohiks me kuidagi kiusamist normaalseks ja paratamatus pidada.

Mis see kiusamine üldse on ja mida see endaga kaasa toob? Kas iga kaklus on kiusmine?

Iga konflikt, kaklus või sõnavahetus ei ole veel kiusamine. Kiusamiseks nimetame inimese korduvat ja tahtlikku kahjustamist ühe või mitme kaaslase poolt, kes kasutavad ära jõudude ebavõrdsust. Kiusavad nii poisid kui tüdrukud lasteaialastest täiskasvanuteni, ka tööl ja perekonnas.
Kiusajad kasutavad ära mingit aspekti oma üleolekust (tugevam jõud, rohkem sõpru ja toetajaid vmt), et oma üleolekut veelgi suurendada. Iseenesest on iga inimese jaoks on oluline kuuluda seltskonda ja tunda ennast teiste seas tähtsana, kiusajad aga valivad selle saavutamiseks sõbraliku koostöö asemel teiste kahjustamise.
Tõepoolest, lühiajaliselt võib ohvri alandamine, välja tõrjumine, tema suhete lõhkumine anda võimutunde, see omakorda kinnitab, et agressivne käitumine on kasulik. Kuid selliselt saavutatud võim ei ole jätkusuutlik ning tulevikus võivad kiusajale kooliajal harjumuseks saanud agressiivsed teod tuua endaga kaasa tõsiseid probleeme. Näiteks on õpilaste hulgas tehtud uuringuid, mis näitavad, et kiusajate kohta arvavad kaasõpilased küll, et nad on populaarsemad, kuid meeldivamaks neid ei hinnata.
Lisaks näitavad pikaajalised uuringud, et koolis teisi kiusanutel on tavapärsest rohkem kui neli korda suurem risk sattuda noore täiskasvanuna kuriteoga politseisse arvele.
Kiusamisest sündivad kahjud ohvritele toovad kaasa mitmeid toimetulekuraskusi. Ohvrit laastab tehtava järjepidevus, tegude raskus ning jõudude ebavõrdusest tingitud raskused enese kaitsmisel. Kiusamisest kujuneb omalaadne kahjulik suhe – ohvril on hirm ja pinge ka kiusajatega kohtumiste vahepeal. See võib kesta aastaid ja tõsiselt laastada ohvri psüühikat.
Ohvrid, kes ütlevad, et neid kiusati, aga nüüd on edukad – neil on lihtsalt hästi läinud. Koolikiusamise all kannatavatel õpilastel langeb stressi tõttu suutlikkus õppida, esineb rohkem ärevust ja depressiooni aga ka sutisiidimõtteid. Langeb usk endasse ja valmisolek teistega toimivaid suhteid luua. Ka pealtnägijad on toimuvast stressis ning see häirib nende igapäevast turvatunnet ja tegutsemist.

Kuidas siis üldse annab kiusamist ära hoida?

Kiusamist aitab ära hoida see, kui teatakse kiusamisest, räägitakse sellest ning on olemas tõhusad oskused juhtumi peatamiseks. Näide koolist - kui paar poissi norivad kolmanda kallal ja õpetaja märkab küll, aga arvab, et see ei ole ju ometi kiusamine, poisid ikka norivad, siis tõenäoliselt ta ei tee midagi. Kuid see norimine võib olla kiusamise "jäämäe" veepealne osa.
Ja sekkumata jätmine on kinnitus teistele, et nii tohib kaaslasega käituda. Kiusamine jätkub. Siin on hädasti vaja nii lastele kui õpetajatele teadmisi ja oskusi kiusamise äratundmiseks ning tõhusaks sekkumiseks.
Kooldes on tegelikult võimalik päris palju ära teha, et kiusamist oleks vähem. Ilmselt kõike päris ära kaotada ei saa, kuid kui kiusamine peakski juhtuma, siis on oluline, et kooliperes osataks juhtumeid lahendada. Maailmas on palju uuritud ja katsetatud erinevaid kiusamise vähendamise võimalusi ning on leitud, et kiusamist aitab tõepoolest vähendada see, kui koolis tervikuna on olemas läbimõeldud ja pidevalt kasutuses ennetustegevused, tõhusad juhtumite lahendamise praktikad ning juhtkond jälgib regulaarselt olukorda.
Ennetuses on vajalik nii lapsi kui täiskasvanuid (sh lapsevanemaid) harida kiusamise märkamise ja juhtumi korral käitumise osas, koostöö lapsevanematega ning tegelikult ka näiteks vahetundides korrapidamine. See kõik peab toimuma pidevalt, üksikud teavitusüritused suurt efekti ei anna. Eestis pakub sellist süstemaatilist ja kogu kooli haaravat tegevuste komplekti kiusamise vähendamise programm KiVa.
KiVas on oskuslikult ära kasutatud teaduse järgi parimad ennetuse ja juhtumite lahendamise tegevused ning uuringud mitmelpool maailmas on näidanud häid tulemusi. Kasutades ära koolis ära kogu KiVa tööriistakasti, on võimalik kiusamist oluliselt vähendada. Veelgi enam –KiVa pikaajaline kasutamine aitab saavutada järjest suuremat muutust. See kõik aga vajab koolipere üksmeelset pingutust, iseenesest ei parane midagi.
Hästi toimivad KiVa koolid Eestis on leidnud, et KiVa on väga hea kooli igapäsevase kasvatustöö tegemise vahend – praktiline, süstemaatiline ja tõhus.

Kas väljaspool kooli annab ka midagi teha?

Kindlasti. Iga täiskasvanu saab alustada ka iseendast – oma eeskujust aga ka teadmistest ja oskustest. Mõtleme läbi, mis kiusamine tegelikult on ja ärme alahindame kahju, mis kasvõi näiliselt väikesest norimisest pikema aja jooksul tekkida võib. Kuulame oma lapsi ja võtame neid tõsiselt.
Kui laps on mures koolis toimuva kiusamise pärast, räägime kindlasti kooliperega, et ka nemad teaks abistada. Loota, et kiusamine ise ära lõpeks, ei tasu.

(ALDO LUUD)


Koolidel on taas võimalus liituda kiusamise vähendamise programmiga KiVa

SA Kiusamisvaba Kool kutsub kõiki Eesti koole üles liituma teadus- ja tõenduspõhise kiusamise ennetamise ja vähendamise programmiga KiVa. Huvitatud koolide sooviavaldusi oodatakse kuni 16. veebruarini.
"Kiusamine on seega tõsine probleem, mis mõjutab nii laste vaimset kui ka füüsilist tervist, aga ka õpitulemusi, enesehinnangut ja mina-pildi kujunemist ehk ühe tulevase täiskasvanu edasist elu tervikuna," selgitab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. "Seetõttu on äärmiselt oluline koolidel tegeleda kiusamise süsteemse ja järjepideva ennetamise ja vähendamisega," on ta konkreetne.
Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud KiVa-programm pakub selleks mõjusat tööriista, mis hõlmab hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale, sh veebipõhist õpet. Programm haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka lapsevanemad ning laias laastus on sellel kolm sammast: ennetustegevused, sh spetsiaalsed kiusamisvastaseid hoiakuid kujundavad õppetunnid; süstemaatiline kiusamisjuhtumite lahendamine ning tulemuste hindamine ja analüüs.

Hetkel rakendab programmi Eestis ligi 50 kooli

Tänavu sügisel soovitakse KiVa-ga laieneda veel 20 Eesti kooli, sh keelekümbluskoolidesse. "Pooled uuel õppeaastal programmi rakendavatest koolidest on sügisesel värbamisperioodil leitud, kuid ca 10 kooli jaoks on veel ruumi," täpsustab Triin Toomesaar. "Ootame kõikide huvitatud koolide sooviavaldusi meie kodulehe www.kiusamisvaba.ee vahendusel, et saaksime koos liitujatega kraadida, mis on koolis juba tehtud ja hästi ning milliseid samme on vaja astuda, et programmi rakendamiseks ette valmistuda."
Ettevalmistusperiood tähendab seda, et KiVa rakendamiseks valmisolekut näidanud koolid läbivad põhjaliku eelkoolituse, et 2018. aasta septembris alustada juba süsteemse ja tõenduspõhise ennetustööga.
Triin Toomesaar juhib tähelepanu, et KiVa programmi tõhusust on mõõdetud ja tõestatud väga mitmete erinevate rangelt kontrollitud ja juhuvalimiga uuringutes. Ehk teisisõnu pole tegu lihtsalt kõhutunde peal üles ehitatud programmiga. "Ka Eesti koolides, mis KiVa programmi rakendavad, on kiusuohvrite osakaal järjepidevas languses," kinnitab Toomesaar.

Foto on ilustratiivne (TAIRO LUTTER)

Mis on Kiusamisvaba kool?

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Jaga artiklit

65 kommentaari

N
Naine  /   09:55, 4. veebr 2018
Mu tütart kiusasid teadmata põhjustel kaks mitu aastat vanemat neiut. Mulle ei rääkinud ta midagi, kuni ükskord ütles, et lõi kahele vanemale tüdrukule rusikaga kõhtu. Küsisin kuidas nii? Siis rääkis, et pikalt on kannatanud. Iga kord, kui need suured möödusid, togisid või ütlesid solvanguid. Peale seda juhtumit asi lõppes. Kui vasakule põsele lüüakse, siis parema ette keeramine ei aita, kahjuks.
K
Kurb aga tõsi  /   23:57, 3. veebr 2018
Jah paratamatu tõsi on see tõesti. Aga pole ka ime. Sest vaadake millise suuvärgiga ja õelad kommentaatoridki Eestis on. See ju tavaline Eesti inimene kel paljudel tõenäoliselt ka lapsed. Loomulikult see viha ja vaen kandub võsukestele.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis