Üleminekul sotsialistlikult majandussüsteemilt avatud turusuhetel põhinevale majandusele oli Eesti Ida-Euroopas üks edukaimaid. Languses majandus pöördus tõusule 1994. aastal, kui sai nautida esimesi tõusuga kaasnenud vilju. Tõeliseks rikastumise allikaks kujunes 1995 asutatud ja 1996 kauplemist alustanud Tallinna börs (asutamisel kandis nimetust Tallinna väärtpaberibörs).

1997 tõusis Eesti majanduskasvu tempo 11%ni, mis tõi augustis kaasa tõelise börsibuumi. Aktsiate tõusvad hinnad panid õhku ahmima nii analüütikud kui ka investorid (võrdluseks: kui juunis 1996 langes börsi indeks TALSE ajaloo madalaimale, 84,24 punktile, siis 29. augustil 1997 saavutas indeks ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti).

Seda, et börsimull kahe kuu pärast lõhkeb, ei osanud keegi ennustada. 23. oktoobril 1997 langesid aktsiate hinnad 15%, tehes sellega Tallinna börsi suurima languse. Osalt mõjutas seda Hongkongis ja Kagu-Aasia riikides alanud majanduslangus. Nii mõnigi firma kaotas ligi 30% aktsiaväärtusest. Aktsiahinnad langesid ka novembris peatudes aasta lõpuks.

Tagant järele on tõdetud, et börsimull ei sündinud mitte rahva rumalusest, vaid pangamängudest. Ühe käega suunasid pangad värsket raha aktsiaturule, teise käega aga ostsid ise oma aktsiaid kokku, et hinnad tõuseksid. Börsimulli lõhkemine haaras pankrotistumise lainesse nii suurpangad kui ka väikeinvestorid. Aastast 2008 said ajalooks näiteks Hoiupank ja Tallinna Pank. Pärast Maapanga pankrotistumist klaariti võlgu veel aastaid. Eesti majandus sai tõsise põntsu ja Tallinna börs ei saavutanud enam buumiaegset kauplemisaktiivsust.

Märksa ulatuslikum oli USA kinnisvaraturu ülekuumenemisest alguse saanud globaalne pangandus- ja finantskriis 2008. aastal. Nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus majanduskriisi tõttu 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis olid seda ka langusnumbrid – 2009 hinnati majanduslanguseks Eestis 17%. Kui enamik riike eesostas USAga otsustas majandust turgutada riikliku rahaga, siis Eestis võttis valitsus ette range kokkuhoiupoliitika ja kulude kärpimise, mistõttu õnnestus vältida võlgadesse sattumist.

Täielikult on hindamata, millist mõju 2008.–2009. aasta kriis Eesti inimestele avaldas. On hinnatud, et niigi kiire väljaränne pärast iseseisvuse taastamist kiirenes majanduskriisi tõttu veelgi. Enim on eestlasi asunud elama ja töötama naaberriiki Soome.

Allikad:

· XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981–31.12.2000 (aluskäsikiri: Mati Graf ). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

· Sulev Vedler „1997. aasta krahh ei sündinud mitte rahva rumalusest“. Eesti Ekspress, 16.12.1999.

· Tanel Saarmann „Majanduskasv –17% ehk Kuidas Eestit tabas ränk majanduskriis“. Defi Forte EV 100, 20.01.2018.