Eesti uudised

Rein Veidemann: 30. jaanuar võiks meie riigi tähtpäevakalendris olla Tammsaare päev (6)

Aigi Viira, 31. jaanuar 2018 12:33
Rein VeidemannFoto: Tiina Kõrtsini
„See on kirjandus, milles me tunneme ära Eesti kogu eksistentsi,“ ütles Rein Veidemann, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees, kui kõneles suurkirjaniku sünnipäeval Tammsaarest ja tema loomingust. „Seepärast võtan ma teha ka ettepaneku lülitada meie riigi tähtpäevakalendrisse 30. jaanuar Tammsaare päevana. See võiks olla niisugune päev, mis on pühendatud kogu meie kirjanduskultuurile nagu Kristian Jaak Petersoni sünnipäev, 14. märts, on pühendatud emakeelele.“

Veidemann lisas, et Tammsaare päev korduks nii kaua, kuni on olemas Eesti riigi tähtpäevade kalender ja kuni on olemas Eesti riik ise. „Täna tehkem aga selle päevaga algust, täna on esimene Tammsaare päev,“ sõnas Veidemann eile rahvusooperis Estonia.

Samal teemal

„Praegu on see idee-tasandil mõte ja meie Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts kindlalt toetab seda. Meie selts teeb ametliku taotluse tähtpäevade kalendri seaduse muutmiseks ja selle taotlusega me pöördume Riigikogu kultuurikomisjoni poole. Igal juhul me seda teeme ja selle päeva loomise idee, ma väga loodan, ei tekita Riigikogus mingisugust vastuseisu.”

Veidemann tunnistas naeratades, et Tammsaare päeva idee on nädala jagu vana ja sündis tema enda peas. „Aga ma jagasin seda oma seltsiga ja nemad leidsid, et see on hea idee,“ lausus ta. „Kusjuures me tahame rõhutada, et kuigi päev on Tammsaare päev, saab see olema Eesti kirjanduse ja Eesti kirjanduskultuuri päev.“

Küsimusele, mida Tammsaare talle isiklikult tähendab, kõlas Veidemannilt kiire vastus: „Tammsaare tähendab minu jaoks seda vaimset ruumi, milles ma ma tõepoolest kasvasin. „Meie rebane“ oli esimesi raamatuid, mida ma lugesin Jakob Kunderi kõrval. Ja siis minatuurid „Poiss ja liblik“ ning mitmed teised. Eks see oli minu vaimne ruum, millega ma kõigepealt kokku puutusin. Ma kasvasin Tammsaaret lugedes. Ma tajun, et ta esindab minu jaoks seda eksistentsialistlikku elutunnetust, mida ma olen omandanud ja mida ma ka ise läbinisti tunnen – see, et ma elan, on puhas kohus! Elu jätkumisele ja meie puhul eestlase, Eesti, eestluse, keele jätkumisele.“

Tammsaare teosed püsivad Veidemanni lugemisalaul kogu aeg. Viimati võttis taas kätte „Tõe ja õiguse“. „Olin hingeliselt rabatud, täiesti hingelises varingus lugesin teist osa,” kõneleb ta. „Lugesin Ramilda-Rimalda kirja Indrekule enne surma. See rabas mind! See on uskumatu, missugune kiri! See on üks neid rabandusi, mida ma sain uuesti!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee